Tulemused võtmesõna otsingule: "haldustoimingud"
Siim Tammer
2023 8, Lk 644 - 656
Juba mõnda aega on õhkkond finantssektori regulatsioonidest karge. Käesoleva artikli eesmärgiks on hinnata formaalselt mittesiduva ehk nn pehme õiguse (ingl soft law) osatähtsust ja selle mõjujõudu finantssektoris ...
Triin Roosve
2022 7, Lk 463 - 472
Iga haldusorgan tegutseb oma pädevuse piires, s.t täidab talle seadusega või selle alusel seatud ülesandeid. Selleks, et haldusülesandeid täita paindlikult ja efektiivselt, on vahest vaja tegutseda teise ...
Katrin Martson, Karin Sein
2019 8, Lk 603 - 612
Euroopa Liidus on tarbijate kollektiivse õiguskaitse küsimusi käsitletud tänaseks juba üle 20 aasta. Vastuseis kollektiivse õiguskaitse mehhanismide kehtestamisele tuleneb peamiselt USA kollektiivhagide ...
Kaarel Relve, Siim Vahtrus
2019 5, Lk 324 - 333
Viimasel ajal on metsaraie küsimused ühiskonnas palju tähelepanu pälvinud. Metsas toimuv näib korda minevat ka neile, kes ise metsaomanikud pole. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas Natura aladele ...
Monika Mikiver
2016 9, Lk 607 - 620
Sel aastal on Eesti ajakirjanduses palju kajastamist leidnud küsimus, kas Maanteeamet peaks väljastama eraparklatele nende sõidukiomanike andmed, kelle autode parkimise eest ei ole tasutud. Provokatiivselt ...
Paloma Krõõt Tupay, Monika Mikiver
2015 3, Lk 163 - 176
Taasiseseisvunud Eesti väljapaistvaks ja rahvusvaheliselt tunnustatud saavutuseks on olnud innovaatilise infoühiskonna ülesehitamine. Meie väikese ja ressursivaese riigi põhikapitali moodustab meie avatus ...
Ivo Pilving
2015 3, Lk 177 - 183
Ametiabi on üks paljudest halduskoostöö vormidest. Artiklis käsitletakse ametiabi mõistet ja funktsiooni ning uuritakse, kuidas annaks ametiabi reguleerimise ja osutamise kaudu halduskoostööd parandada ...
Ruth Annus
2014 10, Lk 740 - 750
Globaliseeruvas maailmas muutub turvaline andmevahetus ja ligipääs e-teenustele küberohtude tõttu üha olulisemaks. Eestis on kasutusel üks maailma arenenuimaid e-riigi ja turvalise digitaalsete isikut ...
Triinu Rauk
2013 6, Lk 371 - 377
Haldustegevuse üheks olulisimaks vormiks on haldusakt, mille legaaldefinitsioon on toodud haldusmenetluse seaduse § 51 lõikes 1. Olulisim haldusakti, toimingu ja menetlustoimingu eristamise kriteerium ...
Carri Ginter, Nele Parrest, Mari Ann Simovart
2012 4, Lk 284 - 294
Kontsessioonid kuuluvad eri õiguslike režiimide reguleerimisalasse: riigisisene haldus- ja eraõigus, samuti Euroopa Liidu õigus. See on kaasa toonud mitmeid vastuolusid kõnealuses valdkonnas.
Artiklis ...
Ivo Pilving
2010 1, Lk 51 - 62
Keskkonnaõiguses rakendatakse riigi õigustloovate aktide ja üksikotsuste ning keskkonnakasutajate eneseregulatsiooni kõrval nüüdsel ajal üha enam täitevvõimu strateegilisi instrumente nagu majandamiskavad ...
Liina Kanger, Marelle Leppik
2009 8, Lk 508 - 526
Eesti haldusõigusmõistmise traditsioonis ulatuvad halduskohtu pädevuse küsimuse juured 20. sajandi algusesse, mil loodi administratiivkohus. 1918. aastal iseseisvunud Eesti Vabariik ja 1992. aastal taasiseseisvunud ...
Siret Saks
2008 10, Lk 693 - 701
Tulenevalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikest 1 on igasugune riigi antav abi põhimõtteliselt ühisturuga kokkusobimatu. Euroopa Komisjon võib teatud tingimustel siiski otsustada, et riigiabi ...
Ivo Pilving
2004 8, Lk 526 - 529
M. Ernits on Juridicas 2004/5 avaldatud kriitiliste märkustega algatanud diskussiooni haldusakti kättetoimetamisel tehtud vigade tagajärgede üle. Tema kriitika puudutas haldusmenetluse seadust ja kevadel ...
Madis Ernits
2004 5, Lk 321 - 333
Viimasel ajal on Riigikohtusse jõudnud mitmed kaasused, kus põhiküsimuseks on olnud haldusorgani otsuse õigeaegne teatavakstegemine. Teatavakstegemine dokumenteeritakse kättetoimetamise menetluse kaudu ...
Ivo Pilving
2002 3, Lk 139 - 147
Eelmises „Juridica“ numbris alguse saanud artiklis analüüsitakse Riigikohtu möödunud aasta lahendites väljendatud seisukohti ja tõlgendusi haldusmenetluse küsimustes. Artikli selles osas peatutakse õiguspärasele ...
Signe Männiste
2002 3, Lk 148 - 154
Üldaktidega elu korraldamise võim on omavalitsuse oluline ja lahutamatu komponent, ilma milleta pole mõeldav omavalitsuse põhisisu – kohaliku elu küsimuste lahendamine. Üldaktidega elu korraldamise võim ...
Raul Narits
1993 5, Lk 107 - 107
Kõikide kehtinud õiguskordade, kõigi riikide rahvusliku õiguse,
rahvusvahelise õiguse ja kirikuõiguse aluseks on esmapilgul kaks
teineteisele vasturääkivat printsiipi. Ühelt poolt kehtib
põhimõte, et ...
Kalle Merusk
1993 3, Lk 56 - 57
Ajakirja esimene number avaldas Kriminaalõiguse õppetooli professori
Ilmar Rebase artikli „Õigustloovatest aktidest Eesti Vabariigi
Põhiseaduse järgi“ (I, lk. 12). Avaldatud kirjutises väidab
lugupeetud ...
Ilmar Rebane
1993 1, Lk 12 - 12
Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS-is) on kasutusele võetud uus termin
„õigustloov akt“, mis asendab seni käibel olnud terminit
„normatiivakt“. Terminid on mõistagi mõnevõrra tinglikud,
mistõttu segaduste ...