Kokkuvõte

Täitemenetluse eesmärgiks on kindlustada lahendite täitmine, sõltumata kohustatud isiku suhtumisest õigusvaidluse tulemusse. Seega kui vanem ei saa, olenemata kindlaks määratud suhtluskorrast, lapsega suhelda, peaks riik pakkuma tuge ja võimalusi suhtluskorra täitmise saavutamiseks täitemenetluses. 2019. aastal mõisteti aga Eesti Vabariigilt välja mittevaralise kahju hüvitis vanemale põhjusel, et riik on jätnud tõhusa õigusloomega tagamata suhtluskorra lahendite täitmise. Kuigi vanem kasutas kõiki meetmeid, mida õigusaktid võimaldasid, ei andnud suhtluskorra sundtäitmine tulemust ning vanema side lapsega sai pöördumatult kahjustada. Sarnastel asjaoludel mõisteti kahjuhüvitis välja veel ühele vanemale.

Käesolevas artiklis käsitleb autor mõningaid kohtutäituri õigusi ja kohustusi suhtluskorra lahendite täitmisel ning analüüsib, miks on kohtutäituri praegused õigused ja kohustused ebapiisavad, tagamaks lahus elavale vanemale võimalus oma lapsega suhelda. Lisaks hindab autor, kas sundtäitmise regulatsiooni ebatõhusust annaks parandada kohtutäiturile lisaõiguste ja kohustuste kehtestamisega või tuleks süsteemi tõhusamaks muutmiseks anda suhtluskordade sundtäitmise pädevus üle mõnele teisele institutsioonile.

• Täitemenetlus
,
• vanemate õigused ja kohustused
,
• hagita menetlus