Kokkuvõte

Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteetseks eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala ülesehitamise. Muuhulgas toob see kaasa liikmesriikide tihedama koostöö ka kriminaalõiguse valdkonnas. Kuigi ühtsest Euroopa kriminaalõigusest on veel vara rääkida, sest riikide õigussüsteemid ja traditsioonid on selleks liiga erinevad, on EL tasandil täheldatavad püüdlused selles suunas. Artikkel annab lühiülevaate õigusalase koostöö arengust kriminaalasjades Euroopa Liidus, seda eriti viimase aja olulisemaid arenguid silmas pidades. Esmalt käsitleb õigusalase koostöö esmaseid püüdlusi kriminaalasjades alates Maastrichti lepingu jõustumisest kuni Nizza lepinguni, peatudes EL justiits- ja siseküsimuste poliitika arengut. Seejärel peatub autor lühidalt otsuste vastastikusel tunnustamisel, kriminaalõiguse ühtlustamisel ja koostööl justiitsasutuste vahel, mis on EL praeguse hetke prioriteedid õigusalases koostöös kriminaalasjades. Artiklis tutvustatakse ka õigusalase koostöö peamisi struktuure ning tuuakse esile mõningad õigusalase koostöö tuleviku jaoks olulised valdkonnad ja teemad.

• Prokuratuur
,
• Euroopa Liit
,
• rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid