Kokkuvõte

Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punkt 2 annab kannatanule õiguse esitada kriminaalmenetluses süüdistatava ja/või tsiviilkostja ning võimalik, et teatud juhtudel ka kolmanda isiku vastu tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei täpsusta, mida ja millisel alusel kannatanu tsiviilhagis nõuda võib. Pikka aega oli ja kohati on ikka veel õiguspraktikas levinud arusaam, nagu saaks kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis taotleda üksnes kahju hüvitamist, kusjuures sellise nõude alusena käsitatakse kuriteo toimepanemist iseenesest. Selline tõlgendus ei vääri mitmel põhjusel nõustumist ja on tänaseks päevaks ka Riigikohtu poolt ühemõtteliselt tagasi lükatud. Käesolevas artiklis näidatakse uuema kohtupraktika valguses, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada ka muid nõudeid peale kahjuhüvitisnõuete; selgitatakse, miks ei saa kuriteo toimepanemine iseenesest olla kannatanu nõude alus; samuti käsitletakse neid kriteeriume, millest lähtudes otsustada, kas konkreetne nõue on lahendatav kriminaalmenetluse raames.

• hagi
,
• kahju hüvitamine
,
• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• alusetu rikastumine
,
• kohustuse täitmine
,
• omandi kaitse