Kokkuvõte

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõike 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Artikli huviorbiidis on need äriühingu juhtorgani liikmed, kelle valimine on osanike ja aktsionäride pädevuses. Nendeks on osaühingu puhul juhatuse liikmed ning aktsiaseltsi puhul nõukogu liikmed.

Juhtorganisse valimisega tekib äriühingu ja juhtorgani liikme vahel käsunduslepinguga sarnanev tehinguline õigussuhe. Osaühingu puhul osanikud ja juhatuse liikmed ning aktsiaseltsi puhul üldkoosolek ja nõukogu liikmed võivad põhjusest sõltumata selle õigussuhte lõpetada ning juhtorgani liikme oma kohalt tagasi kutsuda või ise juhtorgani liikme kohalt tagasi astuda. Osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumiseks on vaja üle poole osanike koosolekul esindatud häältest ning aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumiseks on vaja vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Kui tagasikutsumiseks vajalikke hääli kokku ei saada, võivad vähemalt 1/10 kapitalist esindavad osanikud või aktsionärid mõjuva põhjuse olemasolul nõuda, et juhatuse või nõukogu liikme kutsuks tagasi kohus.

See, kuidas kohtu kaudu osaühingu juhatuse või aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumine toimub, on seaduses täpsustamata ja kohtupraktikas selgeks vaidlemata. Käesolev artikkel püüab sellesse teemasse mõningat selgust tuua ning pakkuda välja võimaluse nii kohtupraktika ühtlustamiseks kui ka seaduslünga täitmiseks.

• hagi
,
• hagita menetlus
,
• juhtimine ja vastutus