Kokkuvõte

Äriühingu liige või liikmed, kellele kuulub enam kui 50% aktsia- või osakapitalist, otsustavad äriseadustiku kohaselt kasumi jaotamise äriühingu liikmete vahel, selle eraldamise reservkapitali või selle kasutamise muuks otstarbeks. Kehtiv seadus ja kohtupraktika ei ole sellest põhimõttest siiani teinud erandeid, eeltoodut kinnitas ka hiljutine Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-2-1-89-14. Tsiviilkolleegium märkis, et aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa võimalust tunnistada otsus kehtetuks äriseadustiku § 302 lõike 1 alusel kui seadusega vastuolus olev otsus. Õiguste kuritarvitamise tõkestamiseks ja teiste arvel ebaausate eeliste saamise eesmärgil tehtud otsuste vaidlustamiseks tuleks kolleegiumi hinnangul kasutada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 teises lauses sätestatud õiguskaitsevahendit, mille ühe eeldusena tuleks vähemusel tõendada lubamatute eeliste omandamist enamuse poolt. Samuti leidis tsiviilkolleegium, et juhul, kui hääled on antud mingit seaduses sätestatud keeldu rikkudes, saab üldkoosoleku otsust vaidlustada üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu.

Käesolevas artiklis esitatavad seisukohad vastanduvad tsiviilkolleegiumi seisukohtadele. Artiklis käsitletakse eraldi seda, millistel alustel ja milliste eelduste täitumisel peaks olema võimalik äriühingu otsuseid kehtetuks tunnistada ning milliste nõuetena tuleks vähemusele tagada õigus kindla sisuga otsuse vastuvõtmiseks. Konkreetsemalt on käsitluse all just kasumi jaotamise otsused. Artikkel tugineb oma seisukohtades osaliselt Saksa vastavatele õigusnormidele, sest äriühingu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise alused on Eesti ja Saksa õiguses sarnased ning normid osaliselt ka analoogse sõnastusega.

• osaühing
,
• aktsiaselts
,
• juriidilised isikud