Kokkuvõte

Tellija ja töövõtja võivad leppida ehitustöö tegemise korral lisaks töövõtulepingust tulenevatele kohustustele kokku ka töövõtja poolt töövõtugarantii andmises, millega luuakse eraldiseisev õigussuhe töövõtusuhte kõrvale. Lisaks näeb kehtiva ehitusseadus (samuti uue ehitusseadustiku eelnõu) ette ehitusettevõtja kohustuse tagada määratud aja jooksul ehitise vastavus nõuetele ning ohutus. Seda ehitusseadusest tulenevat ehitusettevõtja kohustust nimetatakse ehitise garantiiks. Ehitise garantii ja töövõtugarantii täiendavad töövõtulepingust tulenevat ehitaja vastutuse üldist korda. Mõnedel juhtudel vastutab ehitusettevõtja aga hoopis deliktiõiguslikul alusel ka nende isikute ees, kellega tal mingit lepingulist suhet ei olegi.

Nende nelja instituudi – ehitustöövõtja töövõtulepingulise vastutuse, lepingulise töövõtugarantii ja ehitise garantii ning ehitustöövõtja deliktilise vastutuse – piiritlemine on õiguslikult probleemne. Eelkõige on vaieldav, millal ning kelle suhtes tekib ehitise garantii andmise kohustus, mis on selle instituudi õiguslik sisu ning missugused kokkulepped on sellega seoses lubatud. Artikkel otsib nendele küsimustele vastuseid. Kuivõrd ehitusseadustiku eelnõus sisalduv ehitise garantii reeglistik võimaldab ehitise garantii alusel esitada nõudeid ehitusettevõtja vastu isegi juhul, kui ehitusettevõtja ei ole ehituse töövõtulepingut rikkunud, siis juhivad autorid tähelepanu eelnõu probleemsetele sätetele ning pakuvad välja oma lahendused.

• kõrvalkohustused
,
• töövõtuleping
,
• ehitus ja planeerimine