Kokkuvõte

Eestit Euroopa Liitu astumisel ees ootavat muutust võib võrrelda Eestis toimunud riigiõiguslike murrangutega aastatel 1918, 1940 ja 1991/92. Artiklis puudutatakse põgusalt seda, mida kujutab endast riigiõiguslikult Euroopa Liit täna ja milline on Euroopa Liit paari aasta pärast, mis on Eesti praeguse põhiseaduse ja selle muutmise eripära ning miks senipakutud lahendus Eesti põhiseaduse muutmiseks ehk nn kolmas akt ei ole parim võimalik lahendus. Artiklis tuuakse ka ära, kuidas autorite arvates võiks Eesti põhiseadust Euroopa Liiduga liitumiseks täiendada. Samuti peatutakse sellel, milliseid muudatusi on oma põhiseaduste teinud teised Euroopa Liitu pürgivad riigid ning tuuakse välja põhjused, miks peaks Eesti tõsiselt kaaluma oma põhiseaduse uue versiooni koostamist lähiaastatel.

• põhiseaduse muutmine
,
• Euroopa Liit
,
• põhiseadus