Kokkuvõte

Viimasel ajal on Riigikohtusse jõudnud mitmed kaasused, kus põhiküsimuseks on olnud haldusorgani otsuse õigeaegne teatavakstegemine. Teatavakstegemine dokumenteeritakse kättetoimetamise menetluse kaudu. Kättetoimetamise mõjususest sõltuvad kättetoimetatava akti adressaadi jaoks nii vaidlustamistähtaja kulgema hakkamine kui ka võimalus, et tema suhtes kohaldatakse sundtäitmist. Seega on kättetoimetamine põhiõiguste kaitse seisukohalt äärmiselt oluline instituut. Kuid arvestada tuleb ka kättetoimetava poole huvidega.

Artiklis võetakse vaatluse alla kättetoimetamise instituut haldusmenetluse seaduses. Peatutakse kättetoimetamise eesmärkidel, liikidel ja kättetoimetamissätete rikkumiste tagajärgedel. Haldusmenetluse seaduses sätestatud kättetoimetamise regulatsiooni võrreldakse põgusalt ka muude menetlusseadustike vastavate normidega. Kehtiva õiguse analüüsi kaudu jõuab autor järeldusele, et kättetoimetamise regulatsioon on murettekitavalt lünklik. Võimalike menetlusvigade puhuks puudub selge regulatsioon, kättetoimetamise fiktsioonid ei taga isiku õiguste kaitset, haldusmenetluse seadusest on välja jäetud võimalus toimetada dokument kätte faksi teel. Autor teeb ettepaneku kaaluda kättetoimetamismenetluse üldosa kehtestamist, aga miks mitte ka üldise kättetoimetamise seaduse vastuvõtmist, mis reguleeriks kättetoimetamist mitte ainult haldusmenetluses, vaid ka kriminaal-, väärteo ja kohtumenetlustes.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• haldusmenetlus
,
• haldustoimingud