Kokkuvõte

Deliktiõigus ja kindlustus on omavahel tihedalt ja keerukalt seotud, mõjutades vastastikku teineteise arengut ja igapäevast rakendamist. Võlaõigusseaduse § 140 lõige 1 laiendas Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 462 lõike 2 regulatsiooniga võrreldes oluliselt kohtu diskretsiooniõigust kahju hüvitamise kohustuse määramisel. Kaalutlusõiguse sisustamist kohtute poolt on raske ette ennustada. Kirjanduses on avaldatud arvamust, et koodeksite abstraktsed üldistused tuleb sageli teisendada konkreetseteks rusikareegliteks, eriti kui soovitakse soosida kohtuväliseid lahendusi. Praegu puuduvad nii teooria kui ka praktika poolt antud juhised VÕS asjakohaste sätete rakendamiseks.

Artiklis otsitakse vastust küsimustele, milline on kindlustuse mõju kahjuhüvitise õiglasele vähendamisele ning kas kahju hüvitamise kohustus kannatanu ja kannatanu kindlustusandja suhtes on erinev. Saksa, Austria, Hollandi, Taani, Rootsi ja Inglise regulatsiooni võrdleva analüüsi tulemusel esitab artikli autor oma nägemuse, kuidas VÕS asjakohaseid norme tõlgendama ja rakendama peaks.

• kindlustusleping
,
• kahju õigusvastane tekitamine