Kokkuvõte

Samamoodi nagu teistes eraõiguse harudes on ka ühinguõiguses üheks keskseks küsimuseks see, kuidas vajadusel sundida õigussuhte osalisi täitma neil teiste isikute suhtes olevaid kohustusi. Ka äriühingu osanikel või aktsionäridel eksisteerivad üksteise suhtes kohustused ja mõnel juhul võivad need seisneda kohustuses hääletada teataval viisil või võtta vastu kindla sisuga otsus.

Samas kehtib kapitaliühingutes ehk osaühingus ja aktsiaseltsis üldine põhimõte, et otsused võetakse vastu enamuse häältega. Enamuse otsustusõigus aga loob võimalused kuritarvitusteks ja seega võib vaatamata hääletamiskohustuse olemasolule kujuneda olukord, kus enamus lihtsalt ei soovi hääletada nii, nagu kohustus ette näeb. Hääletamiskohustusega seoses on leitud, et kuigi seadus võib iseenesest näha ette aktsionäride või osanike kohustuse teatav otsus vastu võtta, ei saa vaatamata sellise kohustuse olemasolule sundida aktsionäre või osanikke kohustuse rikkumise korral otsust vastu võtma.

Käesolevas artiklis analüüsitakse, millal on osanikel või aktsionäridel kohustus hääletada teatud kindlal viisil (võtta vastu teatava sisuga otsus) ja millistes olukordades oleks seega võimalik kasutada spetsiifilist õiguskaitsevahendit, mida just ühinguõiguse aspektist on seni õiguskirjanduses vähe käsitletud, ehk esitada nõue hääle kui tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõike 5 alusel.

• tahteavaldus
,
• osaühing
,
• aktsiaselts