Kokkuvõte

Eesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõige 4 sätestab abstraktsioonipõhimõtte: käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Küsimuses, kas abstraktsioonipõhimõte laieneb ka intellektuaalse omandiga seonduvatele tehingutele, puudub ühene selgus. Kuna intellektuaalse omandi õigused on oma olemuselt eraõiguslikud, siis laienevad neile ka eraõiguse üldised põhimõtted. See tähendab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted on kohaldatavad üldsätetena intellektuaalse omandi õiguse suhtes. Seetõttu tuleb käesoleva artikli autorite arvates lähtuda eeldusest, et abstraktsioonipõhimõte kehtib ka intellektuaalse omandi õiguses. Õiguskirjanduses on siiski märgitud, et intellektuaalse omandi valdkonnas on lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiibi tunnustamise või eitamise mõistmine õigusaktide paljususe, vastuolulisuse ja kontseptsioonituse tõttu raskendatud.

Võttes arvesse käimasolevat intellektuaalse omandi kodifitseerimisprotsessi, mille üheks taotluseks on intellektuaalse omandi süsteemi ühtlustamine ülejäänud eraõigusega, selgitavad artikli autorid asjakohaseks abstraktsiooniprintsiibi rolli ja tähendust Eesti intellektuaalse omandi õiguses. Et abstraktsioonipõhimõte on Eesti õigusesse jõudnud Saksa õiguse eeskujul, siis on käsitletavas küsimuses analüüsitud ka Saksa õiguskirjanduses avaldatud seisukohti ning asjakohast Saksa kohtupraktikat.

• intellektuaalse omandi õiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• tsiviilõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• alusetu rikastumine