Kokkuvõte

Käesoleva aasta 30. aprillil peaks jõustuma keskkonnavastutuse seadus, mis harmoniseerib Eesti õiguse Euroopa ühenduste keskkonnavastutuse direktiiviga ning annab riigile õiguse nõuda teatavate loodusvarade kahjustajalt keskkonnakahju hüvitamist keskkonna algse seisundi taastamise näol. Tegemist on avalik-õigusliku kahju hüvitamise nõudega, mida riik saab maksma panna ka juhul, kui kahju on tekitatud eraisiku omandis olevale keskkonnakomponendile. Samas ei hõlma keskkonnavastutuse seaduse eelnõu mitte kõiki, vaid ainult teatud keskkonnakahjustuste liike.

Eraisikud keskkonnavastutuse seaduse alusel keskkonnakahju hüvitamise nõuet esitada ei saa. Eraisikul on temale keskkonnakahjuliku tegevusega tekitatud kahju puhul võimalik esitada eelkõige deliktiõiguslikke kahju hüvitamise ja asjaõiguslikke kahjuliku mõjutuse kõrvaldamise nõudeid. Eraõiguslikud nõuded keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju kõrvaldamiseks või hüvitamiseks jäävad tõenäoliselt suhteliselt harvaks. Siiski on ka eraõiguslike nõuete olemasolu vajalik, sest see tagab eraisikule kaitse olukorras, kus avalik võim ühel või teisel põhjusel keeldub kahju sissenõudmisest või viivitab sellega või on näiteks mingi loa väljaandmisel tehtud kaalutlusviga.

Artiklis analüüsitakse, kas ja kuivõrd võib mingi keskkonnaohtlik tegevus tuua kaasa paralleelselt nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke kahju hüvitamise nõudeid kahju tekitaja vastu.

• Keskkonnaõigus
,
• kahju hüvitamine
,
• kahju õigusvastane tekitamine
,
• omandi kaitse