Kokkuvõte

Artiklis uuritakse kaubamärgiõiguse rikkumise eest hüvitise saamise võimalusi. Eelkõige keskendutakse kahele hüvitise arvutamise meetodile. Nendeks on hüpoteetilise litsentsitasu meetod ja rikkumisega teenitud tulu väljanõudmise meetod. Üksnes põgusalt käsitletakse otsese varalise kahju hüvitamist. Nimelt näitab Euroopa kohtupraktika, et kaubamärgiomanikud nõuavad üha enam just hüpoteetilise litsentsitasu või rikkuja tulu, mitte otsese varalise kahju või saamata jäänud tulu väljamõistmist. Sageli ei ole rikkumisega tekitatud otsest varalist kahju või saamata jäänud tulu kas võimalik välja arvutada või ei õigusta see ennast.

Artiklis peatutakse mõningatel sellealastel Saksa, Rootsi ja Taani kohtulahenditel ning analüüsitakse Eesti kehtivat õigust ja kohtupraktikat. Autorite hinnangul on ka Eestis kaubamärgiomanikul võimalik kasutada rikkumise eest hüvitise nõudmisel litsentsianaloogia meetodit kahju hüvitamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks võimaldab Eesti õigus kumulatiivselt nõuda otsese varalise kahju hüvitamist ja pahauskse rikkuja tulu väljaandmist või hüpoteetilist litsentsitasu koos pahauskse rikkuja tuluga. Vaieldav on see, kas lisaks kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulule oleks Eesti õiguses asjakohane nõuda ka rikkuja tulu üleandmist.

• kaubamärk
,
• kahju hüvitamine
,
• kahju õigusvastane tekitamine
,
• alusetu rikastumine