Kokkuvõte

1. juulil 2002 jõustunud võlaõigusseaduse seitsmendas osas on reguleeritud kaks uut lepingu liiki: seltsinguleping ning vaikiva seltsingu leping. Võlaõigusseaduse seletuskirjas on viidatud seltsingulepingu sarnasusele kuni 1. juulini 2002 kehtinud tsiviilkoodeksis reguleeritud ühise tegutsemise lepinguga.

Seltsingu õiguslik regulatsioon erineb siiski oluliselt ühise tegutsemise lepingu õiguslikust regulatsioonist. Kuigi seltsinguleping on reguleeritud ühe võlaõigusliku lepingu alaliigina, omab seltsing olulist ajaloolis-dogmaatilist tähendust eelkõige ühinguõiguse seisukohalt.

Võlaõigusseaduses sisalduv seltsingu, sh vaikiva seltsingu õiguslik regulatsioon on sarnane Saksa tsiviilseadustiku §-des 705–740 sisalduva tsiviilõigusliku ühingu ehk BGB-ühingu õigusliku regulatsiooniga. Sellest tulenevalt on seltsingu instituudi olemuse avamisel ning tema koha määramisel kehtiva õigussüsteemi siseselt oluline arvestada Saksa õiguskirjanduses ning kohtulahendites avaldatud seisukohtadega.

Artiklis otsitakse seltsingu sise- ja välissuhete analüüsi kaudu tema kohta ning õigusliku seisundit Eesti uues tsiviilõigussüsteemis. Ühtlasi antakse suuniseid seltsingut reguleerivate võlaõigusseaduse sätete tõlgendamise kohta.

• seltsinguleping
,
• usaldusühing
,
• täisühing
,
• juhtimine ja vastutus
,
• juriidilised isikud