Kokkuvõte

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud menetlus, mis on võrreldes hagimenetlusega kiirem, lihtsam ja odavam. Maksekäsu kiirmenetluse puhul esitatakse kohtule kindla rahasumma maksmise nõue, kohus teeb selle põhjal vastaspoolele makseettepaneku ja kui makseettepanekule vastu ei vaielda, siis tehakse maksekäsk, mis kuulub viivitamata täitmisele. Vaid juhul, kui võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu, jätkub menetlus tavalises hagimenetluses (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 481 jj). Maksekäsu kiirmenetluse tunnuseks on suur formaliseeritus ja asjaolu, et reeglina menetluse käigus tõendeid ei hinnata. Tegemist on menetlusega, mida Eestis on kohati kirjeldatud kui postkontoritööd, mida võiks tulevikus hakata tegema tehisintellekt.

Sarnastel reeglitel toimuvad maksekäsu menetlused on kasutusel ka paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vastavate menetlustega seotud küsimused on jõudnud Euroopa Kohtusse, kes on hinnanud erinevate liikmesriikide maksekäsu kiirmenetluse reeglite kooskõla tüüptingimuste direktiiviga.

Artiklis analüüsitakse, kas Eesti maksekäsu kiirmenetluse regulatsioon on Euroopa Kohtu praktika valguses tüüptingimuste direktiiviga kooskõlas ja kas tarbijate õigused on selle menetluse käigus nõutavas ulatuses kaitstud. Seejuures hinnatakse, kas tarbijate õigused saavad olla seoses ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste regulatsiooniga piisavalt kaitstud, kui kohtul ei ole võimalust tutvuda nõude aluseks olevate lepingutingimustega. Lisaks on artiklis näidatud, et tarbijalepingutest tulenevate nõuete lahendamist ei saa täies mahus üle anda tehisintellektile.

• hagita menetlus
,
• Tarbijakaitse