Kokkuvõte

Muude suurte juubelite varjus on ka Eesti halduskohtupidamise traditsioon saanud märkamatult 100-aastaseks. Nimelt veebruaris 1919 hakkas siinmail kehtima administratiivkohtukord. Uus kohtupidamise haru võitis kodanike usalduse: kaebusi oli tuhandeid. Halduskohtunike töölauale jõudsid ka kaasused tulenevalt märgilistest ning pikaajaliste järelmõjudega ajaloosündmustest nagu 1919. aasta maareform ning 1934. aasta riigipööre. Halduskohtupidamise lugu on oluline kild Eesti riikluse loost.

Artiklis vaatleb autor esmalt halduse kohtuliku kontrolli käivitamise katset Vene impeeriumi lõpupäevil, seejärel halduskohtupidamise õigusliku ja institutsionaalse raamistiku loomist, tähtsamaid halduskohtusse pöördumise ja asja lahendamise reegleid ning sisulise kohtuliku kontrolli olulisemaid piirjooni Eesti Vabariigis enne II maailmasõda. Lõpetuseks tulevad näitena vaatluse alla kohtuasjad, mis võrsusid Pätsi ja Laidoneri 1934. aasta riigipöördest. Artikli eesmärk on kaardistada täitevvõimu kohtuliku kontrolli n-ö eestiaegse mudeli põhijooned.

• õigusajalugu
,
• kohus
,
• halduskohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• halduskohtusse pöördumine
,
• menetlus halduskohtus