Kokkuvõte

Oletagem, et Eestis elav isik soovib esitada hagi „vist kuhugi Soome, aga võimalik, et ka Rootsi elama kolinud“ isiku vastu. Selline olukord tekitab mitu menetluslikku küsimust. Kas Eesti kohus üldse saab asja lahendada ehk kas sellise vaidluse lahendamine allub Eesti kohtule? Kui jah, siis kuidas ja kuhu toimetada kostjale kätte menetluse algatamist käsitlevad dokumendid? Kas avalik kättetoimetamine on lubatud? Kas ja millistel tingimustel võib sellise kostja suhtes teha tagaseljaotsuse, kartmata, et hiljem seda otsust täitmisriigis ei tunnustata? Käesolevas artiklis otsitakse vastust neile küsimustele ning hinnatakse, kas senine Eesti kohtupraktika järgib Euroopa Liidu õigusaktides, eelkõige Brüsseli I määruses ja kohtudokumentide kättetoimetamise määruses, ning Euroopa Kohtu lahendites kehtestatud standardeid. Samuti vaadeldakse välisriigis elava kostja aadressi kindlakstegemise võimalusi.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• kohtulahend