Kokkuvõte

Võrreldes riigisiseste vaidlustega on hagi tagamine ning esialgse õiguskaitse kohaldamine rahvusvahelise iseloomuga vaidlustes sageli oluliselt keerulisem. Kuivõrd kohtutäituritel ning kohtutel puuduvad võimalused välisriikides oma võimupädevust rakendada, on pooltel selliste vaidluste puhul kaitsemeetmete täitmisest oluliselt lihtsam kõrvale hoida. Lisaks võib kaitsemeetmete kohaldamine rahvusvahelistes vaidlustes nõuda riigisiseste vaidlustega võrreldes oluliselt enam aega ja ressursse.

Käesolev artikkel otsib vastust küsimusele, kuidas on Eesti kohtumenetluse abil võimalik tagada rahvusvahelistes vaidlustes kohaldavate kaitsemeetmete rakendamist praktikas. Seejuures on vaatluse alla võetud Eesti kohtu võimalus kohaldada kaitsemeetmeid välisriigis pooleli oleva (või kavandatava) kohtumenetlusega seoses ning tingimused, millal on Eestis võimalik tunnustada ning täita välisriigi kohtu tehtud lahendeid kaitsemeetmete kohaldamise kohta. Muuhulgas selgitatakse käesolevas artiklis alates 11. jaanuarist 2015 kohaldatava Euroopa kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise määruse ning kavandatava Euroopa pangakonto arestimise määruse kohaldamisala ning nende õigusaktide vahekorda teiste Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse määruste, Eesti riigisisese õiguse ning Eesti välislepingutega.

• hagi
,
• hagita menetlus
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• Rahvusvaheline õigus