Kokkuvõte

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamisel sõlmituks tervishoiuteenuse osutamise leping. VÕS § 770 lõike 1 järgi on tervishoiuteenuse osutamise leping üks nendest lepingutest, mille rikkumisest tulenev vastutus on seaduse alusel seatud sõltuvusse süü esinemisest. Probleemne on erialakirjanduses väljendatud seisukoht, et süüküsimus ei ole üldjuhul tervishoiuteenuse osutaja vastutuse kaasustes määrav ning et tervishoiuteenuse osutaja vastutuse puhul ei viiks süüline vastutus teistsugustele tulemustele kui süüta vastutus. Viidatud seisukoht muudab süü tervishoiuteenuse osutaja lepingulise vastutuse eeldusena sisutühjaks, tähenduseta kontseptsiooniks.

Artiklis selgitatakse kõigepealt süü määratlemise problemaatika tausta käsundi tüüpi lepingutes, sest ka tervishoiuteenuse osutamise leping kuulub käsunduslepingute hulka. Seejärel käsitletakse tervishoiuteenuse osutaja lepinguliste kohustuste olemust ja kohustuse rikkumise tähendust ravikohustuse kui tervishoiuteenuse osutaja peamise kohustuse näitel. Põgusalt peatutakse ka tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumise vabandatavusel ning vabandatavuse ja süü piiritlemise küsimusel, misjärel esitavad autorid tervishoiuteenuse osutaja süü omapoolse käsitluse. Viimaks tuuakse põhjendused, miks on tervishoiuteenuse osutaja vastutuse eri eelduste eristamine ja süülise vastutuse iseseisva kontseptsioonina käsitlemine oluline nii õigusteoreetilisest kui ka praktilisest aspektist.

• tervishoiuteenuse osutamise leping
,
• kohustuse rikkumine