Sulge
Praegu ei tea isegi kõrgkoolides töötavad ja õppivad inimesed
täpselt, kui palju on meie väikesel Eestimaal kõrgkoole. Koguni
ülikoolide arvu suhtes on segadus. Väga sagedasti võib lugeda
ajalehtedest või kuulda raadiost, et jälle on tegutsema asunud uus
akadeemia, ülikool või mingi peenema nimetusega õppeasutus. Mida
neis koolides õpetatakse, kes õpetavad, kas neis kõrgkoolides
omandatud haridust riik tunnustab ja milline on nende kõrgkoolide
õiguslik seisund, see ei näi kedagi eriti huvitavat. Selleks seatud
ja kutsutud laiutavad käsi öeldes, et pole seadusi ja nemad ei saa
midagi teha. Alternatiivsed kõrgkoolid ilmselt peavad tekkima, sest
mitmeid erialasid (eriti neid, mille õpetamisest 50 aasta jooksul
ollakse võõrdunud) pole võimalik ja vajalik olemasolevates
riigikõrgkoolides õpetada. Ise küsimus on, kas uute kõrgkoolide
asutamine ja tegevus nii peab kulgema, nagu see praegu tavaks on
saanud, või peaks ka see toimuma kindla reeglistiku järgi.