Kokkuvõte

Praegu ei tea isegi kõrgkoolides töötavad ja õppivad inimesed täpselt, kui palju on meie väikesel Eestimaal kõrgkoole. Koguni ülikoolide arvu suhtes on segadus. Väga sagedasti võib lugeda ajalehtedest või kuulda raadiost, et jälle on tegutsema asunud uus akadeemia, ülikool või mingi peenema nimetusega õppeasutus. Mida neis koolides õpetatakse, kes õpetavad, kas neis kõrgkoolides omandatud haridust riik tunnustab ja milline on nende kõrgkoolide õiguslik seisund, see ei näi kedagi eriti huvitavat. Selleks seatud ja kutsutud laiutavad käsi öeldes, et pole seadusi ja nemad ei saa midagi teha. Alternatiivsed kõrgkoolid ilmselt peavad tekkima, sest mitmeid erialasid (eriti neid, mille õpetamisest 50 aasta jooksul ollakse võõrdunud) pole võimalik ja vajalik olemasolevates riigikõrgkoolides õpetada. Ise küsimus on, kas uute kõrgkoolide asutamine ja tegevus nii peab kulgema, nagu see praegu tavaks on saanud, või peaks ka see toimuma kindla reeglistiku järgi.

• kultuur (kultuurihaldusõigus)
,
• haldusorganisatsioonid