Kokkuvõte

Kohtuasutused ei ole tavalised ametiasutused, vaid sõltumatud põhiseaduslikud institutsioonid, mille reformimine peab olema eriti põhjalikult läbi kaalutud. Iga ulatuslik reform toob kaasa nii võite kui ka kaotusi, mistõttu rõhutab teaduskirjandus järjekindlalt reformide hoolika ettevalmistamise ja rakendamise tähtsust. Rahvusvaheline praktika näitab, et kohtuasutuste liitmisega ei kaasne üldjuhul kulude kokkuhoidu ega tootlikkuse kasvu ning mastaabisäästu ei saavutata. Vastupidi, suureneda võivad bürokraatia- ja koordineerimiskulud, väheneda paindlikkus ning süveneda kohtunike motivatsiooniprobleemid. Seetõttu ei saa liitmist põhjendada üksnes tõhususe eesmärgiga – vajalikud on kaalukamad põhjused. Teaduskirjandus käsitleb kohtuid professionaalsete organisatsioonidena, mille juhtimiseks on sobivaim kollektiivse ja managerilistliku mudeli hübriid, kus organisatsiooni liikmed on kaasatud nii töökorraldust ja juhtimist puudutavate valikute ettevalmistamisse kui ka otsustamisse. Tõhusama kohtumenetluse eelduseks on juhtkonna keskendumine kohtunike toetamisele ning nende tööks optimaalsete tingimuste loomisele. Seetõttu tuleb reformide kavandamisel arvestada kohtuniku vaatepunkti, sh meeskonna toimimist ja juhtimisahelaid. Kohtunike spetsialiseerumine on rahvusvaheline suundumus ning ka Eestis on spetsialiseerumine juba kasutusel, ehkki selle ulatus ja vormid varieeruvad. Väikeriigi ja piiratud ressursside tingimustes ei ole kitsas, ühele valdkonnale keskenduv spetsialiseerumine jätkusuutlik, sest see vähendab kohtunike ja kohtuametnike kompetentside kasutamise paindlikkust. Kohtunike spetsialiseerumine on dünaamiline juhtimisülesanne, mis eeldab paindlikkust just madalamatel juhtimistasanditel ning tasakaalu leidmist üksikute kohtunike ja kogu süsteemi huvide vahel. Spetsialiseerumise ulatust tuleb analüüsida koos kohtunike töökoormusega, sest keskne küsimus on tasakaal spetsialiseerumise ja koormuse õiglase jaotamise vahel. Samas ei saa kasvavat töökoormust lõputult kompenseerida ümberjagamise või spetsialiseerumisega. Teiste riikide kogemus osutab, et kohtute liitmise peamine kasu on kohtuasutuste vaheline õppimine ja parimate praktikate levik. Töökoormuse juhtimiseks, spetsialiseerumise korraldamiseks ja tõhususe parandamiseks on olemas kohtute liitmisele ka alternatiivid. Ka Eestis on kasutamata võimalusi juhtimise ja ressursikasutuse parandamiseks.

• kohus
,
• õigusemõistmine