Kokkuvõte

Üldist. Juriidiliste isikute peatüki ettevalmistamine oli seotud mitmete probleemidega. Ilmselt ei ole erinevate riikide tsiviilkoodeksites ühtegi teist valdkonda, mis oleks reguleeritud nii erinevalt. Äärmustena võib siin tuua Prantsuse tsiviilkoodeksi, kus taoline juriidiliste isikute üldosa puudub täielikult, ja Hollandi tsiviilkoodeksi, kus juriidilistele isikutele on pühendatud 2. raamat, mille algses redaktsioonis oli 426 paragrahvi. Samas ei olnud ÜS-e väljatöötamisel võimalik võtta täielikult aluseks ka 1940. aasta tsiviilseadustiku eelnõud, kuna seoses juriidiliste isikutega on viimaste aastakümnenditega toimunud suured kontseptuaalsed muudatused. Seetõttu sai tehtud valik probleemidest, mida reguleerida ÜS-es, eeldades, et muud olulised küsimused saavad lahendatud teistes seadustes.

Võib väita, et juriidiliste isikute osas on ÜS-e vastuvõtmisega tsiviilõigusesse sisseviidud muudatused tsiviilõiguse teiste institutsioonidega võrreldes suuremad. Siin ei ole tegemist mitte üksnes mõnede sätete, vaid kõige üldisemate põhimõtete muutmisega. Kui näiteks kohustisõigus oli nõukogude õiguses riigikorrast suhteliselt vähesõltuv (v.a. mõned spetsiifilised lepingute liigid), siis juriidiliste isikute käsitlus oli tugevalt seotud riigi ja käsumajandusega. Selline kontseptsioon hakkas muutuma seoses eraettevõtluse arenguga ning ettevõtteseaduse (ÜVT 1989, 36, 554) vastuvõtmisega 1989. aasta lõpul. Samas aga ei tehtud TsK-i vastavasse osasse mingeid muudatusi, mistõttu see kehtis vähemalt formaal-juriidiliselt seniajani.

• juriidilised isikud
,
• ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine