Menüü

Kokkuvõte

Rootsis XIX sajandi esimesel kümnendil alguse saanud ja alles pärast Teist maailmasõda ka mujal demokraatlikus maailmas populaarsust võitnud ombudsmani institutsioonis on nähtud ühte võimalust tagada pidev kodanike õiguste kaitse ametnike tegevuse kontrolli näol. Lühidalt peegeldab idee olemust Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni ombudsmani toimkonna pakutud definitsioon, mille järgi ombudsman on: „konstitutsiooni või seadusega loodud kõrge sõltumatu ametnik, kes on vastutav oma tegevuses seaduseandja ehk parlamendi ees; kellele täitevvõimu tegevuse tõttu kannatanud isikud võivad adresseerida oma kaebuseid ametkondade ja avalike teenistujate kohta või kes tegutseb oma initsiatiivil; kelle võimuses on uurida olukorda, teha selle parandamiseks soovituslikke ettekirjutusi ja informeerivaid ettekandeid“ [1, lk 13].

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse