Kuum suvi on sedapuhku taas kohutava kiirusega otsa saanud ning aeg uueks „koolipingi nühkimiseks“ küps. Juba mitmendat aastat polegi vist enam oluline, kuidas keegi meist teadmiste kogumist alustab. Lausa postulaadiks on saanud tõsiasi, et konkurentsis püsimiseks peab paratamatult teadmised tasemel hoidma. On selleks siis akadeemilise õigushariduse või juuraalase rakendusliku kõrghariduse taotlemine, täiendõppe programmides, üksikkursustel, konverentsidel ja seminaridel osalemine vms. Soov enesetäiendamiseks on üks märk sellest, et vaikselt hakkab konkurents kummitama ka seni puutumatuid juristide ringkondi. Ta on ammugi jõudnud advokaatide sekka, ka notarite seltskonnas on kitsaks jäänud. Järjekorda ootavad kohtunikud ja prokurörid. Ning loodame, et teisteski riigiametites saabub kord aeg, kus lausa igat „juristilõhnalist“, kuid teadmiste vaeguse all kannatavat persooni nii lahedalt ei kohelda nagu kahjuks see praegu sünnib.

Et uue hooga alustada, selleks peab kokku sõlmima „vanad otsad“. Olgu selle väljenduseks siis teaduskonna 1997. aasta lõpetajad, kelle näod ja nimed ilutsevad kaanel. Või need kolm edukat – Lasse Lehis, Margus Kingisepp ja Andres Suik – magistrandid, kes tõestasid õigusteaduskonna nõukogus oma küpsust saada magister iurise teaduslik kraad. Või täidavad seda osa hoopistükkis värsked „akadeemilised kodanikud“, keda alma materi sammaste vahelt tänavu mahtus sisse kuuskümmend.

Üldistades viimase viie aasta kogemusi võib märkida, et avalduste hulk õigusteaduskonda oli ja on traditsiooniliselt suur. Kuid sedakorda kujunes konkurss riikliku tellimuse 60 õppekohale lausa „ebamõistlikuks“! Tartu Ülikooli õigusteaduskonda said sisse isikud, kes kogusid riigieksamitega 30 võimalikust pallist 27,3. Olgu märgitud, et „rebimine“ käis iga kümnendiku pärast. Nii näiteks oli tulemus 28,4 palli seitsmel, 27,8 palli kaheksal, 27,6 palli kaheksal isikul jne. Samavõrd „ebamõistlikult“ esitati avaldusi Avatud ülikooli õigusteaduse eriala tasulisse õppevormi, kuhu teaduskond võttis õppijaid vastu juba 4. aastat järjest. Ühtekokku esitati 60 kohale 371 avaldust (konkurss 6,18). Aasta tagasi oli taotlejaid 252.

Numbrid numbriteks, kuid sellest märksa tähtsam on Teie käes olev „Juridica“, mille kaante vahele on mahutatud valik bakalaureuse- ja magistritöödes uuritud temaatikast ja tulemustest.

Ja veel. Oktoobris on Eesti juristkonnal, kellest enamus on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased, põhjust otsida üles tee Tartusse. Toimumas on rida üritusi, millest olulisemad oleksid õigusteadlaste päev, õigusteaduskonna vilistlaste päev ning Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastakoosolek.

Kui õigusjumalanna mingil põhjusel vahele ei sega, siis suunduvad praegused studiosused koos õppejõududega uude kohta õppetööd ja teadust tegema. Vastseks koduks õigusteaduskonnale saab õppehoone Näituse 20, mida juba mõnda aega on kutsutud IURIDICUM-i nimega. Jääb üle vaid loota, et alma materi kaitsvate sammaste vahelt väljakolimine ei mõju halvasti 365. aastase teaduskonna tervisele. Saavad ju õppejõud ning üliõpilased seeläbi lõpuks kaasaegsetesse töötingimustesse tarkust koguma.

Kohtumiseni 17.–18. oktoobril Tartus!