Kokkuvõte

Eesti kohtunikel on võimalik õigusemõistmisel jääda eriarvamusele ja Riigikohtu kohtunikel õigus oma eriarvamus ka avaldada. Artikkel annab ülevaate kohtuniku eriarvamusest Riigikohtus de lege lata ja de lege ferenda, peatub eriarvamuse praktikal ning analüüsib eriarvamuse põhjendatust ja arengusuundi. Autor juhib tähelepanu eriarvamuse õigusliku aluse suhtelisele ebamäärasusele Eestis ja eri kohtumenetluse seadustikes kohtuniku eriarvamust puudutavad sätete ühtlustamise vajadusele. Eriarvamuse praktikat käsitledes selgitab autor, mis võivad olla eriarvamusele jäämise subjektiivseteks ja objektiivseteks põhjusteks ning millised tendentse on eriarvamuste praktika põhjal võimalik Eestis välja tuua. Autor pöörab tähelepanu ka kohtuniku eriarvamuste otsesematele ja kaudsematele järelkajadele ja mõjudele Eesti ühiskonnas. Nende pinnalt jõutakse artiklis järeldusele, et Eestis pole põhjust kahelda eriarvamuse kui instituudi vajaduses. Samas peab autor tulevikuperspektiivis oluliseks küll pöörata tähelepanu eriarvamuse võimaliku kuritarvitamise vältimisele ja eriarvamuse kvaliteedi parandamisele.

• õigusemõistmine
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses
,
• menetlus halduskohtus
,
• kohtulahend