Menüü

Kokkuvõte

Kaubandusliku meresõidu õiguses on rahvusvahelises praktikas välja kujunenud terve rida omapäraseid instituute ja instrumente, mis teevad selle valdkonna eraõiguses eriliseks ja huvitavaks. Niisugusteks omapärasteks instituutideks on ka merinõue ja merivõlg, mille olemusele ning kasutamisvõimalustele artiklis keskendutakse.

Eesti õiguses on nii merinõue kui ka merivõlg oma koha leidnud. Autori arvates on aga probleemiks mõiste „arestimine“ ebaõige kasutamine laeva asjaõigusseaduses ja sisulised vead 2001. aastal ratifitseeritud 1999. aasta Genfi rahvusvahelises laevade arestimise konventsiooni mitteametlikus tõlkes, mis on kaasa aidanud ebaühtlase kohtupraktika tekkimisele laevade arestimise otsustamisel. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustik ei arvesta küllaldaselt laevade arestimise omapäraga hagi tagamise abinõuna ning asjaoluga, et enamasti oleksid sellise menetluse algatajaks välismaa hagejad välismaa reederite või laevade vastu. Autor teeb oma artiklis rea ettepanekuid, mil viisil tuleks ilmnenud probleeme lahendada ja kehtivat õigust muuta.