Kokkuvõte

Kaubamärgiõiguse puhul on Eestis tegemist hästi välja arenenud instituudiga. Selle arengule on kaasa aidanud suur rakenduspraktika, märkimisväärne vaidluste arv, kuid oluline on ka rahvusvaheline mõjutus läbi rahvusvaheliste kokkulepete, Euroopa Liidu õiguse mõju läbi liikmeriikide kaubamärgiõiguste ühtlustamise kaubamärgidirektiivi ja vastava kohtupraktika, samuti paralleelselt toimiva Euroopa Ühenduse kaubamärgi eeskuju.

Artiklis peatutakse mõningatel kaubamärgiõiguse küsimustel, mis kodifitseerimise käigus tuleks lahendada. Üheks selliseks on küsimus, kui intensiivne peaks olema riigivõimu sekkumine intellektuaalomandi õiguste registreerimise ja kaitse protsessis. Autor lahkab seda küsimust eelkõige kaubamärgi registreerimise kontekstis. Autori arvates tuleb üle vaadata ka asjast huvitatuse kontseptsioon ehk küsimus, kuidas kolmandad isikud saavad oma õiguste eest seista. Lõpetuseks selgitab autor, miks tema hinnangul vajaks täpsustamist ka kaubamärgitehingute regulatsioon.

• kaubamärk