Kokkuvõte

Vestfaali rahust alates saab rahvusvahelises õiguses rääkida riigikesksest teooriast, mille kohaselt vaid riigid said olla rahvusvahelise õiguse subjektideks. Tänapäeval on rahvusvahelisel areenil oma roll mängida ka teistel organisatsioonidel. Pärast Teist maailmasõda on rahvusvahelisel areenil tähtis osa näiteks ka valitsusvälistel organisatsioonidel, indiviididel, valitsuse organisatsioonidel ning vähemusrahvustel. Rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid on mänginud suurt rolli mitmel rahvusvahelisel konverentsil ning ka rahvusvaheliste konventsioonide vastuvõtmisel, mille näiteks saab tuua nii bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kui ka lapse õiguste konventsiooni. See ei tähenda seda, et riigid ei oleks enam rahvusvahelises õiguses olulisel kohal. Riigikeskne teooria on alles, kuid riikide kõrvale on tänapäeval tekkinud teised rahvusvahelisele õigusele olulist mõju avaldavad faktorid.
Käesolev artikkel analüüsib valitsusväliste organisatsioonide osalust Rahvusvahelises Kohtus. Seda eelkõige amicus curiae institutsiooni kaudu. Artiklis antakse lühiülevaade amicus curiae olemusest ning seejärel analüüsitakse, kas ning millistel alustel saavad valitsusvälised organisatsioonid amicus curiae’na osaleda Rahvusvahelises Kohtus.

• Rahvusvaheline õigus