Teie ees on Juridica selle aasta viimane
number. Milline oli siis see aasta meie ajakirja pilgu läbi vaadatuna?
Aastal 2018 tõime lugejani 72 artiklit ja
see võttis enda alla 792 lehekülge. On seda palju või vähe? Arvan, et seda on just
parasjagu. On olnud aegu, kus arutati Juridica mahu vähendamise üle. Oleme
siiski suutnud jääda 10 numbri juurde ja minu arvates on see optimaalne.
Kas sellise arvu kokkusaamine on lihtne? Ei
ole. Võib ju arvata, et olukorras, kus iga jurist tegeleb iga päev eri
juriidiliste teemade analüüsiga, sageli ka kirjapanekuga, on sealt edasi
artikliteni lühike tee. Kusjuures ma arvan, et ongi. Ainult et artikliteni
sageli siiski ei jõuta. Trafaretne vastus on: pole aega. Eks tõesti, sageli
pole ka – aega teha korralik asi. Aga enamasti on aeg lihtsalt ettekääne.
Kellel pole julgust oma mõtteid teistega jagada, kes tajub omaenese piiratust
(olles sageli ülemäära kriitiline), kes kardab tagasilükkamist (tihti
alusetult), kes on arvamusel, et laseb end teadmisi jagades ära kasutada. Jne,
jne.
Aga kõik ei peagi elus olema lihtne. 89
autori abiga on meil ka sel aastal õnnestunud 10 numbrit lugejani tuua. Suur
tänu teile nii Juridica kui ka meie lugejate poolt, head autorid!
Kes olid siis selle aasta autorid? Nii üllatav
kui see ka pole, on Juridical sel aastal tervelt 37 (!) esmakordset autorit.
Loogiline oleks arvata, et tudengid on avastanud väljundi oma vastselt
omandatud teadmiste jagamiseks. Aga see ei ole nii. Lisandununud autorite
hulgas on üliõpilasi ja värskeid lõpetajaid küll tervelt 13, kuid ülejäänud 24
on juba kogenud juristid. Selle üle on erakordselt hea meel. Paljuski on see
tingitud selle aasta n-ö institutsionaalsetest erinumbritest (sh advokatuuri,
prokuratuuri ja apellatsioonikohtute erinumber), mille koostamisel andsid
tänuväärse panuse ka need inimesed, kes varasemalt Juridicas avaldanud pole.
Loodame, et nad leiavad edaspidigi aega ja tahtmist oma mõtteid juristkonna
avalikkusega jagada. Sest seda ju Juridica on – Eesti juristkonna foorum. Naljaga
pooleks, aga deviis võiks ideaalis olla järgmine: kui sa pole x aasta jooksul
midagi Juridicas avaldanud, siis pole sind Eesti juuramaasikul olemas.
Lahtiseks võiks jääda vaid küsimus, mis numbri siia x asemele peaks kirjutama.
Esialgu.
Kui nüüd lähemalt vaadata, siis milline on
see keskmine Juridica autor? Sooline võrdõiguslikkus oli meil sel aastal vaat
et täielikult tagatud: 45 naisautorit ja 44 meest. Märkuse korras olgu
mainitud, et paaril viimasel aastal on kaalukauss olnud õrnema soo poole kaldu.
Aastal, kus nii mõnigi kord on räägitud juristiameti liigsest
feminiseerumisest, on heameel tõdeda, et vähemalt Juridicas see nii ei pole.
Ameti poolest on n-ö edetabel järgmine:
kohtunikke ja kohtuametnikke 23, advokaate ja advokaadibüroode juriste 19, õppejõude
11, prokuröre ja muid prokuratuuri töötajaid 9, Justiitsministeeriumi ametnikke
3, muid riigiametnikke 5 ja muid juriste 6. Tudengeid ja värskelt
õigusteaduskonna õpetanuid sai juba mainitud. Seega, ehkki Juridica on nime
poolest õigusteaduskonna ajakiri, ei täida selle sisu kaugelt mitte ainult
õigusteaduskond.
Jätkates akadeemilisel lainel ja minnes
fookusega detailsemaks, siis õppejõududest 5 olid professorid, 3 dotsendid, 2
lektorid ja 1 teadur. Asjaolust, et artikli kirjutamise ajal on pooleli doktoriõpingud,
teavitas toimetust 4 autorit.
Aasta kõige produktiivsem autor on
siinkirjutaja. See oli muidugi nali, sest toimetaja veergu me statistikasse ei
lülita. Tegelikult on sel aastal kõige enam kirjutanud autor Anneli Soo, kelle
üht suurepärast artiklit kolmest on teil võimalik ka siinsest numbrist lugeda.
Head lugemist, ilusat vana aasta lõppu ja
produktiivset uut aastat!