Kokkuvõte

Analoogiakeeld on expressis verbis sõnastatud karistusseadustiku § 2 lõikes 4, mis ei luba tunnistada tegu süüteoks seaduse analoogia põhjal. Karistusõiguse aluspõhimõtte nullum crimen nulla poena sine lege järgi tähendab see nõuet lex stricta, mis koos lex certa’ga kehtestab karistusõiguses õigusriikliku standardina määratletusnõude.

Analoogiaga seoses tekib mitu küsimust, millele vastust otsimata ei ole võimalik analoogia kui määratletusnõude probleemi ammendavalt käsitleda. Kõigepealt tuleb sisustada lünga mõiste, sest ilma lüngata ei saa analoogia küsimust tekkidagi. Järgnevalt tuleb täpselt paika panna seaduses otseselt keelatud, karistatavust loova analoogia mõiste. Kolmandaks vajab selgeks tegemist, millised analoogia liigid on olemas peale nimetatud otseselt keelatud analoogia, nimelt kas on olemas ja mida kujutab endast süüdistatavale ebasoodne, kuid lubatud analoogia ja milline on talle soodne ehk lubatud analoogia. Eraldi küsimus on analoogia konfiskeerimisel. Artiklis uuritakse nimetatud temaatikat lähemalt.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• muud mõjutusvahendid