Kokkuvõte

Tarbijat puudutavate regulatsioonide puhul tuleb lähtuda suurema õigusselguse standardist. Sellisele eriti rangele standardile jääb tänases Eesti õigusruumis selgelt alla tarbijale suunatud geenitesti teenuste õiguslik raamistik. Lisaks sellele, et tarbijale suunatud geenitestide puhul on õigusselgus oluline tarbija perspektiivist, on nendel teenustel oluline mõju ka tervishoiusüsteemile, kui geenitesti tulemuste ajendil asutakse tervisega seotud otsuseid langetama. Eeltoodust sõltumata võib ajal, mil Euroopa Liidus vaieldakse selle üle, kas tarbijale suunatud geenitesti teenused peaksid üleüldse olema lubatud või mitte, Eesti õigusmaastikule joonistada suure küsimärgi.

Artiklis analüüsitakse tarbijale suunatud geenitestide tegemisele kohalduvaid nõudeid Eesti õigusruumis ning näidatakse, et tegemist on laias laastus reguleerimata jäänud küsimusega. Artiklis käsitletakse vaid tarbijale suunatud geenitesti teenuse osutamist ehk küsimust selle kohta, kas ja kuidas on tarbijale suunatud geenitesti teenuse osutamine Eestis täna reguleeritud. Selleks avatakse esmalt tarbijale suunatud geenitesti mõiste. Seejärel analüüsitakse kohalduvat õigust. Kolmandas etapis vaadeldakse tarbijale suunatud geenitesti teenuse legaalsust. Järgnevalt võetakse eelneva põhjal kokku Eesti õigusruumis tarbijale suunatud geenitesti tegemisele kohalduvad nõuded. Viimaks tutvustatakse põgusalt tarbijale suunatud geenitestide aktuaalseid küsimusi Euroopa Liidu tasandil, mis võivad tulevikus Eesti õigusruumi oluliselt mõjutada.

• Meditsiiniõigus
,
• äriõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• majandushaldusõigus
,
• tervishoiuteenuse osutamise leping
,
• Tarbijakaitse