Kokkuvõte

1. Seaduste tõlgendamine versus seaduslünkade täitmine

Eesti õigusteaduslikku kirjandusse on jõudnud diskussioon, mis vaieldamatult kuulub juriidilise meetodiõpetuse kujundamisse. 1993. aastal (Juridica, nr 3, lk 58) kirjutas prof E. Kergandberg artiklis „Kohtunikeõigus Saksamaal“: „Klassikaline dogmaatiline õigusteadus ... on pakkunud väga erinevaid seaduslünkade täitmise (seaduste tõlgendamise) teooriaid...“

Siin on seaduslünkade täitmine samastatud tõlgendamisega. Just selle mõttekäigu vastu suunas prof R. Narits („Tõlgendamine: teadus või seadus?“ Juridica, 1994, nr 9, lk 229) oma kriitilise märkuse:

„Prof E. Kergandberg pole päris täpne... Õige on see, et eksisteerib tõesti erinevaid seaduslünkade täitmise võimalusi. Ebatäpne on neid nimetada seaduste tõlgendamiseks, sest traditsiooniline subsumptsioon eeldab sobiva normi olemasolu, lünk aga selle puudumist. Analoogia (laias tähenduses) kui lünga täitmise tee tuleb kõne alla alles siis, kui tõlgendamine pole tulemust andnud.“

• õigusfilosoofia
,
• õigusemõistmine
,
• seadusandlus