Kokkuvõte

Igas ühiskonnas leidub isikuid, kes ei ole võimelised oma käitumist adekvaatselt hindama ja seetõttu kahju tekkimist ette nägema. Sellest tulenevalt on kirjeldatud isikud enamikus õiguskordades süülisest deliktiõiguslikust vastutusest vabastatud – neid käsitatakse deliktivõimetute isikutena. Artiklis käsitletakse deliktivõimetuse mõistet erinevates õiguskordades, samuti deliktivõimetuse aluste ning deliktivõimetu isiku nn õiglusvastutuse ja riskivastutuse regulatsioone. Otsitakse vastuseid küsimustele, kuivõrd levinud on deliktivõimetus süülist vastutust välistava asjaoluna, missugune on optimaalne deliktivõimetuse haardeulatus, kuidas põhjendada deliktivõimetu isiku mittesüülist vastutust ja kuivõrd õigustatud on võlaõigusseaduse vastav regulatsioon. Kuna deliktivõimetust võib jaotada deliktivõimetuse tekkealusest lähtudes, on käsitlus üles ehitatud east tingitud deliktivõimetusest ja puudest tingitud deliktivõimetusest lähtudes. Käsitledes õiglusvastutust analüüsib autor, missugustel tingimustel pidada mittesüülise vastutuse kohaldamist õigustatuks. Riskivastutuse puhul peatutakse küsimusel, kas riskivastutuse sätete järgi võiks vastutav olla ka deliktivõimetu isik.

• kahju õigusvastane tekitamine
,
• füüsilised isikud
,
• vastutus teise isiku eest