Kokkuvõte

Riigihankelepingud on eraõiguslikud lepingud, kuid alluvad riigisisese eraõiguse kõrval ka Euroopa Liidu õiguses kujundatud üldpõhimõtetele, milleks on läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine, konkurentsi soodustamine ja proportsionaalsus. Uute riigihankedirektiivide ülevõtmiseks koostatud seaduseelnõus, samamoodi nagu kehtivas riigihangete seaduses, on üldpõhimõtted eraldi loetletud, mis tagab printsiipide kohustuslikkuse ka nende hangete puhul, mis ei allu Euroopa Liidu õigusele. Kõik üldpõhimõtted on hankijatele rakendamiseks kohustuslikud, muuhulgas tuleb hankelepingute tingimuste sisustamisel arvestada eelnimetatud põhimõtetest tulenevaid piiranguid.

Tagamaks üldpõhimõtete tõhusat mõju, on hankemenetluses avaldatud hankelepingu tingimusi kahtluse korral võimalik riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustada. Üheks lepingutingimuste näiteks, mille sisustamine tundub Eesti hankepraktikas olevat problemaatiline, kuid samas üldpõhimõtete praktilist tähendust ilmekalt illustreerib, on leppetrahviklauslid. Toetudes riigihangete registris ajavahemikus 1. veebruarist 2014 kuni 28. veebruarini 2015 avaldatud 100 hankelepingu eelnõu analüüsile, vaatlevad autorid, mida peaks riigihankeõiguse eripära silmas pidades arvestama hankelepingu leppetrahviklauslite sisustamisel ja milliseid vastuolusid vältima. Soovitused puudutavad leppetrahvitingimuste kooskõla läbipaistvuse (kontrollitavuse) ning proportsionaalsuse printsiibiga, mida käsitleme eraldi vastavalt artikli 2. ja 3. osas.

• riigivara ja -hanked
,
• tüüptingimused
,
• kõrvalkohustused