Kokkuvõte

11. oktoobril 2011 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua vabatahtlik ühine Euroopa müügiõigus (EÜM), mille abil lihtsustataks piiriülest kauplemist, kehtestades ühtsed normid piiriüleste müügilepingute jaoks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa ühine müügiõigus ei kohalduks lepingule automaatselt, vaid üksnes juhul, kui pooled on selle kohaldamises kokku leppinud. Oma loomult on EÜM mõeldud kohalduma eelkõige piiriülestele tarbijalemüügi lepingutele, sh Interneti-poest ostmisele, ja seetõttu on selle eelnõu menetlemisel üheks läbivaks teemaks olnud tarbijate õiguste kaitse. Vaieldakse selle üle, kas tarbija õiguste kaitset on eelnõus liiga vähe või liiga palju: ühel juhul muutuks tarbijate õiguslik seisund tänasega võrreldes nõrgemaks, tarbijakaitse liiga kõrge taseme puhul aga väheneks EÜM kasutamise atraktiivsus ettevõtjate jaoks.

Käesolevas artiklis analüüsitakse, kas ja kuivõrd erineb tarbijate õiguste kaitse tase EÜM ettepanekus Eesti kehtiva õigusega võrreldes ehk kas Eesti tarbijate õigused saaksid EÜM kohaldumisel – eeldusel, et ettepanek selle praegusel kujul vastu võetakse – kahjustada või mitte.

• Euroopa Liit
,
• müügileping
,
• Tarbijakaitse
,
• tüüptingimused