Kokkuvõte

Haldusõiguse üldosa reformi ametlikuks algusdaatumiks saab pidada 22. jaanuari 1998, mil toonane Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja Heiki Loot esitas haldusõiguse üldosa terviklikku kontseptsiooni käsitleva kavandi „Haldusõiguse reformi lühiülevaade“. Reformiperioodi lõpuks saab lugeda aastat 2002, mil jõustusid haldusmenetluse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ning riigivastutuse seadus.

Haldusõiguse üldosa reformi teemal on seni kirjutanud ja kõnelenud vaid isikud, kes reformiprotsessiga isiklikult kokku puutusid. Ülle Madise on toonitanud, et 1999. aastal toimus murrang haldusõiguse üldosa reformi eesmärgi määratlemisel. Nimelt võetud uueks sihiks Eesti oludest tuletatud haldusõiguse üldosa loomine koostöös Tartu õigus- ja haldusteadlastega. Sellele eelnenud perioodi on Madise kirjeldanud kui Saksa õiguse ülevõtmise ideest kantut. Sama arusaama on korranud ka Kalle Merusk. Seevastu Heiki Loot on toonitanud, et 1998. aastal ja varem oli eesmärk luua eelnõud, mis ühelt poolt vastavad Euroopa parimatele standarditele ja teiselt poolt Eesti kohalikele oludele.

Arhiivis säilitatavatele ja muudele kättesaadavatele allikmaterjalidele tuginedes on artiklis analüüsitud, kas haldusõiguse üldosa reformi jooksul toimus reformi eesmärgi muutus või mitte. Samuti otsitakse vastust küsimusele, millist ajahetke saab pidada haldusõiguse üldosa tervikliku kontseptsiooni väljatöötamise alguseks.

• haldusmenetlus
,
• riigivastutus
,
• haldustäitemenetlus ja -sund
,
• õigusajalugu