Kokkuvõte

Kinnisasja saab koormata kõigi piiratud asjaõigustega, milleks on asjaõigusseaduses fikseeritud tüübipõhimõtte kohaselt (AÕS § 5 lg 1) servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus (täpsemalt hüpoteek). Ühtlasi on seaduses fikseeritud ka selguse põhimõte, mille kohaselt asjaõiguste sisu, tekkimine ja lõppemine sätestatakse seaduses (AÕS § 1).

Piiratud asjaõigusega koormatavaks esemeks on kinnisasi. Erandlikult on aga reguleeritud koormamine hüpoteegiga, mille puhul koormatavaks esemeks võib olla nii üks kinnisasi või selle mõtteline osa kui ka mitu kinnisasja või kinnisasja mõttelist osa. Hüpoteeki, mis koormab ühe nõude tagamiseks mitut kinnisasja või kinnisasja mõttelist osa, nimetatakse ühishüpoteegiks (AÕS § 359). Mitme kinnisasja üheaegset koormamist muu piiratud asjaõigusega seadus ei nimeta.

Artiklis uuritakse mitme kinnisasja koormamise võimalikkust ühisasjaõigustega Eesti asjaõiguse kujunemisel olulist osa omanud Saksa ja Šveitsi õiguse valguses.

• kinnisomand
,
• servituudid
,
• reaalkoormatised
,
• hoonestusõigus
,
• ostueesõigus
,
• hüpoteek