Käesoleva numbriga alustab „Juridica“ oma teist ilmumisaastat.
Usun, et esimese aastaga ei ole me lugeja lootusi petnud - ilmus
kavandatud 6 numbrit, peamiseks suunaks uute seaduste ning eelnõude
selgitamine. Sellele suunale jääb „Juridica“ truuks ka uuel
aastal. 1994. aastal jätkub Eestis intensiivne seadusloome, juristide
vajadus teadmisi täiendada üha suureneb, „Juridica“ peab olema
siin oluliseks allikaks. Kavatseme 1994. aastal välja anda 10
numbrit, neist mitmed saavad olema pühendatud tervikuna ühele
temaatikale. Just nn. temaatilistes väljaannetes on võimalik anda
sügavamat ja komplekssemat analüüsi, uute seaduste rakendamisel ei
piisa üksnes seaduse üldisest tundmisest, vaja on teada detaile,
mõista seadusandja eesmärke ning olla kursis kohtupraktikaga.
Käesolev „Juridica“ ongi üks temaatilistest numbritest ja on
pühendatud pankrotimenetlusele. Lisaks pankrotiseaduse
kommentaaridele on käsitletud ka mitmeid muid pankrotiga seotud
küsimusi nii juura kui majanduse valdkonnast. „Juridica“
numbrites on varem ilmunud üksikuid artikleid pankrotiseadusest ning
pankrotimenetlusest. Leidsime, et lugejale on parem saada kätte
kommentaarid ühtede kaante vahel, kui et oodata ja otsida neid
erinevatest väljaannetest. Käesolevas numbris on kasutatud ka juba
varem ilmunud materjale, mida autorid ise on avaldanud, eesmärgiks on
võimalikult tervikliku pildi andmine pankrotiproblemaatikast.
Pankrotiasjade kohtupraktika on alles välja kujunemas, selles osas on
raske juba suuremaid üldistusi teha, saab viidata üksnes tekkinud
üksikprobleemidele.
Võrreldes teiste eelnõude koostamisega, oli pankrotiseaduse
koostamine üks keerulisemaid, kuna see on esimene pankrotiseadus
Eesti ajaloos üldse. Enne 1940. aastat viidi pankrotimenetlusi läbi
tsaariaegsete seaduste alusel, 30-ndate aastate keskpaigaks oli küll
pankrotiseaduse esialgne projekt valmis, kuid see jäi lõpuni
töötlemata ning seadusena vastu võtmata.
Pankrotiseadus võeti vastu 10. juunil 1992. a. ja hakkas kehtima
1. septembrist 1992. a. (RT 1992, 31, 403). Selle seaduse
koostas töögrupp, kuhu kuulusid Aleksander Glikman, Jaano Odar,
Malle Seppik, Andres Hallmägi, Marika Kairjak, Mihkel Oviir ja Paul
Varul. Osalesid abilised ja paljud eksperdid - Arno Kirt, Erik
Nerep, Juhani Seilenthal, Olev Raju, Jüri Raidla, Jukka Peltonen,
Vesa Lappalainen, Sven Oksaar ja mitmed teised. Kollektiivseks
eksperdiks oli tsiviil– ja kaubandusõiguse õppetool (tollane
tsiviilõiguse ja -protsessi kateeder).
Pankrotiseaduse eelnõu koostamisel ei olnud võimalik kasutada oma
maa kohtupraktikat, kuna seda ei olnud. Nüüd, mil pankrotiseadus on
ligemale poolteist aastat kehtinud, on ilmnemas ka need puudujäägid,
millele eelnõud kirjutades ei osanud tähelepanu pöörata.
Käesoleva aasta lõpuks on kavandatud pankrotiseadusse teha vajalikud
parandused. Pankrotiseaduste parandamine aeg-ajalt on üldse
iseloomulik kõikidele riikidele - pankrotimenetlus on küllaltki
keeruline, on seotud väga paljude eluvaldkondade ja õigusharudega
ning muutused majanduses ja ühiskonnas ning seadusandluses tingivad
muudatusi ka pankrotiseaduses.
Kõik ettepanekud pankrotiseaduse täiustamiseks on oodatud, need
tuleks saata Tartusse „Juridica“ aadressil tsiviil- ja
kaubandusõiguse õppetoolile.
Käesolevas „Juridicas“ esitatud pankrotiseaduse selgitused
peaksid aitama paremini mõista seaduse mõtet. Siiski ei kujuta see
„Juridica“ number endast pankrotiseaduse kommenteeritud
väljaannet. Pankrotiseaduse kommenteeritud väljaanne, kus
kommentaarid koos kohtupraktika analüüsiga on antud iga paragrahvi
kohta eraldi, on kavas välja anda 1995. aastal, kui parandused ja
täiendused on pankrotiseadusesse sisse viidud ning kujunenud juba
arvestatav kohtupraktika.