Käesoleva numbriga alustab „Juridica“ oma teist ilmumisaastat. Usun, et esimese aastaga ei ole me lugeja lootusi petnud - ilmus kavandatud 6 numbrit, peamiseks suunaks uute seaduste ning eelnõude selgitamine. Sellele suunale jääb „Juridica“ truuks ka uuel aastal. 1994. aastal jätkub Eestis intensiivne seadusloome, juristide vajadus teadmisi täiendada üha suureneb, „Juridica“ peab olema siin oluliseks allikaks. Kavatseme 1994. aastal välja anda 10 numbrit, neist mitmed saavad olema pühendatud tervikuna ühele temaatikale. Just nn. temaatilistes väljaannetes on võimalik anda sügavamat ja komplekssemat analüüsi, uute seaduste rakendamisel ei piisa üksnes seaduse üldisest tundmisest, vaja on teada detaile, mõista seadusandja eesmärke ning olla kursis kohtupraktikaga.

Käesolev „Juridica“ ongi üks temaatilistest numbritest ja on pühendatud pankrotimenetlusele. Lisaks pankrotiseaduse kommentaaridele on käsitletud ka mitmeid muid pankrotiga seotud küsimusi nii juura kui majanduse valdkonnast. „Juridica“ numbrites on varem ilmunud üksikuid artikleid pankrotiseadusest ning pankrotimenetlusest. Leidsime, et lugejale on parem saada kätte kommentaarid ühtede kaante vahel, kui et oodata ja otsida neid erinevatest väljaannetest. Käesolevas numbris on kasutatud ka juba varem ilmunud materjale, mida autorid ise on avaldanud, eesmärgiks on võimalikult tervikliku pildi andmine pankrotiproblemaatikast.

Pankrotiasjade kohtupraktika on alles välja kujunemas, selles osas on raske juba suuremaid üldistusi teha, saab viidata üksnes tekkinud üksikprobleemidele.

Võrreldes teiste eelnõude koostamisega, oli pankrotiseaduse koostamine üks keerulisemaid, kuna see on esimene pankrotiseadus Eesti ajaloos üldse. Enne 1940. aastat viidi pankrotimenetlusi läbi tsaariaegsete seaduste alusel, 30-ndate aastate keskpaigaks oli küll pankrotiseaduse esialgne projekt valmis, kuid see jäi lõpuni töötlemata ning seadusena vastu võtmata.

Pankrotiseadus võeti vastu 10. juunil 1992. a. ja hakkas kehtima 1. septembrist 1992. a. (RT 1992, 31, 403). Selle seaduse koostas töögrupp, kuhu kuulusid Aleksander Glikman, Jaano Odar, Malle Seppik, Andres Hallmägi, Marika Kairjak, Mihkel Oviir ja Paul Varul. Osalesid abilised ja paljud eksperdid - Arno Kirt, Erik Nerep, Juhani Seilenthal, Olev Raju, Jüri Raidla, Jukka Peltonen, Vesa Lappalainen, Sven Oksaar ja mitmed teised. Kollektiivseks eksperdiks oli tsiviil– ja kaubandusõiguse õppetool (tollane tsiviilõiguse ja -protsessi kateeder).

Pankrotiseaduse eelnõu koostamisel ei olnud võimalik kasutada oma maa kohtupraktikat, kuna seda ei olnud. Nüüd, mil pankrotiseadus on ligemale poolteist aastat kehtinud, on ilmnemas ka need puudujäägid, millele eelnõud kirjutades ei osanud tähelepanu pöörata. Käesoleva aasta lõpuks on kavandatud pankrotiseadusse teha vajalikud parandused. Pankrotiseaduste parandamine aeg-ajalt on üldse iseloomulik kõikidele riikidele - pankrotimenetlus on küllaltki keeruline, on seotud väga paljude eluvaldkondade ja õigusharudega ning muutused majanduses ja ühiskonnas ning seadusandluses tingivad muudatusi ka pankrotiseaduses.

Kõik ettepanekud pankrotiseaduse täiustamiseks on oodatud, need tuleks saata Tartusse „Juridica“ aadressil tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetoolile.

Käesolevas „Juridicas“ esitatud pankrotiseaduse selgitused peaksid aitama paremini mõista seaduse mõtet. Siiski ei kujuta see „Juridica“ number endast pankrotiseaduse kommenteeritud väljaannet. Pankrotiseaduse kommenteeritud väljaanne, kus kommentaarid koos kohtupraktika analüüsiga on antud iga paragrahvi kohta eraldi, on kavas välja anda 1995. aastal, kui parandused ja täiendused on pankrotiseadusesse sisse viidud ning kujunenud juba arvestatav kohtupraktika.

• Info