Sedakorda küll mitte aastaaja tähenduses. Rahvasuu poolt on paika
pandud, et neidsamu miniatuurses väljaandes kanu peab tingimata
sügisel lugema! Ei julge vaielda! Õnneks on nende ridade kirjutamise
aegu käimas suur suvi ning üks normaalne jurist on mõtted saabuvast
sügisest enesest võimalikult kaugele heitnud.
Samas on öeldu kahesajaprotsendiliselt paika pidav Universitase
auväärsete sammaste vahel. Kuid tundub, et ka mujal ollakse
emakest loodust eirates ametis kokkuvõtete tegemisega. Seega on
sellesse numbrisse koondatud artiklitest nii mitmedki oma sisult kokku
viidavad just sellise pealkirja alla. Näiteks „Juristide
Täienduskeskuse külalislektorite programm“, „Kust tuled
tänapäeva jurist ehk õigusajaloolaste ettevõtmisi 1995. aasta
kevadsemestril“ ja „Avatud Eesti Fondi õigusalase õppekirjanduse
konkurss“. Lisandub informatsioon õigusteaduskonna lõpetanutest
ning pankrotihaldurite kvalifikatsiooni omandanutest. Asjale paneb
tõelise punkti ajakirja tagakaane kujundus, mis teavitab lugejat
Juristide Täienduskeskuse 1-aastase (120-tunnise) täiendõppe
programmi lõppemisest (vt. ka „Juridica“ 8/94, lk.
206-207). Olgu öeldud, et programmi läbis 68 juristi, kellel
tänaseks käes just taoline tunnistus. Loodame, et sellega on tehtud
samm edasi juristide täiendkoolitussüsteemi kujunemisele Eestis.
Igatahes on kindlasti põhjust saavutatud tähisest edasi minna.
Olulisteks selles, paljuski ülikooli temaatikale pühendatud numbris
on artiklid, mis käsitlevad Tartu Ülikooli muutunud õiguslikku
staatust ja sellega seonduvat problemaatikat (näit. prof. K. Merusk
„Ülikooli õiguslik staatus“ ja prof. I.-M. Orgo „Ülikooli
töötajate töösuhted“). Viidates rektor prof. Peeter Tulviste
sõnadele ülikooli nõukogu selle õppeaasta viimasel istungil on
ülikooli õiguslikus ülesehituses „aastaga toimunud rabav
edasiminek“. Oleme saanud ülikooliseaduse, Tartu Ülikooli seaduse
ning valmis on küpsetatud ka põhikiri (loodetavasti on ta
söömiskõlbulik!) Siinkohal on heameel tõdeda, et õigusteaduskonna
õppejõudude osa ei ole selles protsessis olnud mitte vähetähtis.
20. juunil leidis aset teaduskonna aasta tähtsündmus. Lõpuaktusel
kätteantavale diplomile, mis tõendab bakalaureuse kraadi omamist
(esmakordselt!), läksid statsionaarsed tudengid järgi tõelistes
bakalaureuse talaarides. Loodetavasti on sellega pandud alus veel
ühele meeldivale traditsioonile.
Aga päev varem toodi vastuvõtukomisjoni esimesed 44 sooviavaldust
teaduskonda astumiseks, lõpparvuks kanti registriraamatusse natuke
hirmuäratav number - 1191. Just nii palju oli kandideerijaid 150
kohale.
Uus ring on alanud!