Menüü

Kokkuvõte

Seoses Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksi jõustumisega on tekkinud mõningaid probleeme vastutuse piiritlemisel koodeksi §-de 140 ja 141 puhul. Seaduseandja näeb kvalifitseeriva tunnusena ette seda, kas võõra vara avalik hõivamine toimus vägivallaga või ilma ja kui vägivalda kasutati, siis kas see oli ohtlik elule või tervisele.

Õigusalases praktikas määrab kohus kergete kehavigastuste olemasolu korral kohtuarstliku ekspertiisi. Tuleb vastata küsimusele: kas kerge kehavigastus põhjustas lühiajalise terviserikke või kuuluvad vigastused terviseriket mittepõhjustavate vigastuste hulka. Skeem on siin väga lihtne: kui ekspert teeb kindlaks, et tegemist on kergete terviserikketa vigastustega, kvalifitseeritakse see tegu KrK § 140 järgi, kerge terviserikkega vigastuse puhul KrK § 141 järgi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse