Nagu taasiseseisvunud Eesti oma seadusloomega, nii hakkab ka
„Juridica“ oma seaduste ja eelnõude kommenteerimisega jõudma
tasapisi teisele ringile. Olude sunnil väga suures ajanappuses loodud
seadused kuuluvad ümbervaatamisele, kuna nende rakendamise praktikas
võivad ilmneda mitmed olulised puudused. Käesolevas numbris vaatluse
all olevate tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse
seadustiku eelnõuga tehtud või kavandatud muudatused on eelkõige
just sedalaadi, mis püüavad regulatsiooni efektiivsemaks muuta,
mitte aga enam midagi kardinaalselt uut luua.
Menetlusseadused määravad teatud mängumaal kehtivad reeglid. Nagu
iga mängu reegleid, nii muudetakse ka menetlusseadusi just mängimise
käigus tekkinud vajaduste tõttu. Kuulsin hiljuti nurinat, et näe,
nüüd muudavad menetlusseadusi, kogu senine sellealane kohtupraktika
muutub makulatuuriks. Ma ei usu seda. Menetlusseaduste muudatused on
seaduseteksti jõudnud just läbi kohtupraktika ning viimane aitab ehk
isegi paremini mõista uue regulatsiooni mõtet.
Kohtupraktika tähtsus Eesti õiguses on kasvamas. Ehkki vaid
kriminaalmenetluse koodeks annab Riigikohtu lahenditele teatud
tingimustel õigusallika tähenduse, on viide eelnevale
kohtupraktikale ka haldus- ja tsiviilkohtupidamise käigus kaalukaks
argumendiks. Seetõttu on mul hea meel, et peagi lõppeval aastal on
ajakirjal „Juridica“ õnnestunud pea igas numbris avaldada mõni
kohtupraktika analüüsi sisaldav kirjutis. Proovime ka tuleval aastal
seda liini järgida, kui vaid kirjutajaid leidub – kohtulahendite
puudumist ma ei karda.
Nagu lugeja isegi märgata võib, ei sisalda käesolev number juba
aastaid tuttavat rubriiki „Info – Õigusprobleemid ajakirjanduses.
Uus õiguskirjandus Rahvusraamatukogus“. Tegemist pole mitte
uuendusega ajakirja ideoloogias, vaid teemakohaste artiklite suure
hulgaga käesolevas artiklis. Et mitte jätta välja mõnd tsiviil- ja
halduskohtumenetluse numbri terviklikkuse seisukohalt olulist
artiklit, siis „ohverdasime“ sel korral info. Lugejani jõuab
1998. aasta õiguskirjandus 1999. aasta esimeses numbris. See-eest
sisaldab number 1998. aasta indeksit, mis hõlbustab lugejal leida
juba ilmunud artikleid.
Aasta lõpp sunnib meid kõiki möödunule tagasi vaatama. Ma
sooviksin, et saaksime öelda – lõppeva aasta „Juridica“
numbrid olid sisutihedamad, huvitavamad, kasulikumad. Toimetajana ma
sellele küsimusele vastata ei saa. Eks iga lugeja vastab sellele
küsimusele ise, tellides või mitte tellides meie ajakirja.
Võrreldes eelnevate aastatega kasvas 1998. aastal „Juridica“
tellijate arv. Toimetuse eesmärk järgmisel aastal on meile pandud
lootusi õigustada. Kuid minnes tagasi täpselt aasta eest kirjutatud
toimetaja veeru juurde – ilma aktiivse, analüüsiva ja kirjutava
juristkonnata jääme me kindlasti hätta. Seega tuleb ajakirjale
uusaasta tervitusena soovida – toimekamat juristkonda uuel aastal!