Nagu taasiseseisvunud Eesti oma seadusloomega, nii hakkab ka „Juridica“ oma seaduste ja eelnõude kommenteerimisega jõudma tasapisi teisele ringile. Olude sunnil väga suures ajanappuses loodud seadused kuuluvad ümbervaatamisele, kuna nende rakendamise praktikas võivad ilmneda mitmed olulised puudused. Käesolevas numbris vaatluse all olevate tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku eelnõuga tehtud või kavandatud muudatused on eelkõige just sedalaadi, mis püüavad regulatsiooni efektiivsemaks muuta, mitte aga enam midagi kardinaalselt uut luua.

Menetlusseadused määravad teatud mängumaal kehtivad reeglid. Nagu iga mängu reegleid, nii muudetakse ka menetlusseadusi just mängimise käigus tekkinud vajaduste tõttu. Kuulsin hiljuti nurinat, et näe, nüüd muudavad menetlusseadusi, kogu senine sellealane kohtupraktika muutub makulatuuriks. Ma ei usu seda. Menetlusseaduste muudatused on seaduseteksti jõudnud just läbi kohtupraktika ning viimane aitab ehk isegi paremini mõista uue regulatsiooni mõtet.

Kohtupraktika tähtsus Eesti õiguses on kasvamas. Ehkki vaid kriminaalmenetluse koodeks annab Riigikohtu lahenditele teatud tingimustel õigusallika tähenduse, on viide eelnevale kohtupraktikale ka haldus- ja tsiviilkohtupidamise käigus kaalukaks argumendiks. Seetõttu on mul hea meel, et peagi lõppeval aastal on ajakirjal „Juridica“ õnnestunud pea igas numbris avaldada mõni kohtupraktika analüüsi sisaldav kirjutis. Proovime ka tuleval aastal seda liini järgida, kui vaid kirjutajaid leidub – kohtulahendite puudumist ma ei karda.

Nagu lugeja isegi märgata võib, ei sisalda käesolev number juba aastaid tuttavat rubriiki „Info – Õigusprobleemid ajakirjanduses. Uus õiguskirjandus Rahvusraamatukogus“. Tegemist pole mitte uuendusega ajakirja ideoloogias, vaid teemakohaste artiklite suure hulgaga käesolevas artiklis. Et mitte jätta välja mõnd tsiviil- ja halduskohtumenetluse numbri terviklikkuse seisukohalt olulist artiklit, siis „ohverdasime“ sel korral info. Lugejani jõuab 1998. aasta õiguskirjandus 1999. aasta esimeses numbris. See-eest sisaldab number 1998. aasta indeksit, mis hõlbustab lugejal leida juba ilmunud artikleid.

Aasta lõpp sunnib meid kõiki möödunule tagasi vaatama. Ma sooviksin, et saaksime öelda – lõppeva aasta „Juridica“ numbrid olid sisutihedamad, huvitavamad, kasulikumad. Toimetajana ma sellele küsimusele vastata ei saa. Eks iga lugeja vastab sellele küsimusele ise, tellides või mitte tellides meie ajakirja. Võrreldes eelnevate aastatega kasvas 1998. aastal „Juridica“ tellijate arv. Toimetuse eesmärk järgmisel aastal on meile pandud lootusi õigustada. Kuid minnes tagasi täpselt aasta eest kirjutatud toimetaja veeru juurde – ilma aktiivse, analüüsiva ja kirjutava juristkonnata jääme me kindlasti hätta. Seega tuleb ajakirjale uusaasta tervitusena soovida – toimekamat juristkonda uuel aastal!

• Info