Kokkuvõte

Kuni 1. septembrini 1998 kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsKS) võttis Riigikogu vastu 19. mail 1993 ning see hakkas kehtima 15. septembrist 1993 (RT 1993, 31/32, 538). Seadustiku väljatöötamise tingis vajadus kaasajastada tsiviilkohtumenetlust esimese astme kohtus seoses kolmeastmelise kohtusüsteemi rakendumisega ning teha võimalikuks tsiviilasjade arutamine apellatsiooni ja kassatsiooni korras.^*1 Kuni 15. septembrini 1993 kehtinud tsiviilprotsessikoodeks (TsPK) oli oma aja nähtus ning ei võimaldanud kohtumenetlust uute ning demokraatlikes riikides väljakujunenud põhimõtete järgi pidada. Uue seadustiku kõige iseloomulikumaks tunnusjooneks sai võistlevuse printsiibi rakendamine, mis oli murranguline juba selles mõttes, et protsessi keskseks tegelaseks ei olnud enam kohus ja kohtunik, vaid pooled, s.t kohtu endine aktiivne roll tõendite kogumisel hakkas piirduma põhimõtteliselt tagasihoidlikuma rolliga protsessi juhtimisel (TsKS § 169; TsMS § 171).

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• kohtualluvus
,
• kohtuistung
,
• kohtulahend
,
• hagita menetlus