Eesti riigi enamiku asutuste 80. aastapäeva pidukõned on peetud ja mõte liigub juba järgmisele ümmargusele tähtpäevale. Sellist tähtpäeva pühitsejate hulgas on ühtedeks viimasteks kaks Tartus koha leidnud asutust, kelle osa Eesti riikluses on olnud tähelepanuväärne. Äsja pidas juubelit rahvusülikool, uue aastatuhande hakul on tähtpäev Riigikohtul.

Kuigi Eesti kõrgemaks kohtuks sai Riigikohus juba 1919. aastal, peeti esimene istung Tartu raekoja saalis 14. jaanuaril 1920. See oli avalik üldkogu istung, kus kuulajate hulgas võis näha ka sõjavägede ülemjuhatajat kindral Laidoneri ja Eesti rahudelegatsiooni esimeest Poskat.

Tähelepanuväärne on seegi, et riigi algusaastatel oli juriidilise mõtte tipp koondunud Tartusse, nendesse kahte eespool nimetatud institutsiooni. Tartu ülikooli õigusteaduskond, ainus kõrgharidusega juriste koolitav asutus, ja Riigikohus ühendasid teooria ja praktika ning edendasid üheskoos juriidilist mõtet.

Ehkki täna nühib enamik õigusteadust õppivaid noori koolipinki Tallinnas ja kuulab endiste Tartu ülikooli tudengite ja õppejõudude loenguid, Tõnismäel käib aga vilgas seaduste kirjutamine, on Tartu osa Eesti õiguskultuuris siiani märkimisväärne. Mõju õiguskultuurile lähtub endiselt ülikooli õigusteaduskonnast ja Riigikohust. Need institutsioonid on säilitanud tihedad sidemed ja aitavad üksteisel teha võimalikult hästi seda, milleks nad on ellu kutsutud. Iga päev võib kohata Lossi tänavalt Näituse tänavale suunduvaid riigikohtunikke ja vastupidise tee ette võtnud õppejõude ja tudengeid.

Lugeja kriitilise pilgu ette jõudnud ajakirjanumber on küll Riigikohtu aastapäevanumber, kuid tulutu on sellest otsida tähtpäevale omast paatost. Pigem on ühendavaks jooneks kohtutemaatika ja seegi, et enamus autoreid on ametis nii Tartu ülikoolis kui Riigikohtus.

Jääb vaid kiita riigimehelikku tarkust tuua Riigikohus taas Tartusse ja loota, et võimukoridorides tugevneks arusaam võimude lahususe olemusest ja kohtu sõltumatusest.

• Info