Prokuratuurist ja prokuröridest kirjutatakse või räägitakse
enamasti seoses mõne avalikkusele tavalisest suuremat huvi pakkuva
kriminaalasja menetlusega.
Lähiminevikust kummitab prokuratuuri kurikuulus kõikvõimsus. Mis on
prokuratuur tegelikult, seda teab täpsemalt piiratud ring asjaomaseid
isikuid. Eesti prokuratuuri ajalugu, õigemini tema arengu lugu ning
prokuröride tegevust teatakse-tuntakse veelgi vähem. Seda valdkonda
on vähe uuritud, sel teemal vähe kirjutatud.
Eesti riik sündis 80 aastat tagasi. Samasugust juubelit tähistasid
möödunud aastal paljud riiklikud institutsioonid, ka prokuratuur.
11. novembril 1918 nimetati ametisse esimene Eesti Vabariigi prokurör
Jaan Teemant. Selle mehe teeneid Eesti prokuratuuri rajajana ja
aatelise riigimehena on raske üle hinnata. Ka iseseisva riigi
hävitajad, kes fabritseerisid Jaan Teemantile süüdistuse,
rõhutasid eriti ohtliku süüteona just tema tegevust Eesti Vabariigi
prokurörina.
Prokuröri ja riigimehe Jaan Teemanti elu katkes stalinlikus
vangilaagris. Inimese poolt rajatu, tema töö tulemus on kestvam ja
püsivam haprast elulõngast.
Prokuratuur on arenenud koos teiste riiklike struktuuridega, arenenud
koos riigiga ajast ja oludest lähtuvalt.
Käesoleval ajal, mil arendame oma taasiseseisvunud riiki ja riiklikke
struktuure, tõusetub sageli küsimus, kuidas ja kuhu minna edasi. Kas
see, mis on tehtud, mida ja kuidas teha tahame, kuhu suuna võtame, on
ikka õige? Sellistel puhkudel oleks õige heita pilk ka möödanikku.
Käesolevas ajas ja ruumis on meil võimalus õppida Euroopa ja teiste
demokraatlike riikide kogemustest. Aruteludes, ka vaidlustes, selgineb
lõpuks siht, mida mööda minna edasi. Nii saavad selgeks ka
prokuratuuri koht ja ülesanded tänases ajas.
Praegu määratleme prokuratuuri kahe põhifunktsiooni kaudu: riikliku
süüdistuse esindamine kohtus ja järelevalve kriminaalasjade
eeluurimise seaduslikkuse üle. Prokuratuuri edasise arengu
seisukohast on väga oluline, milline on edaspidi prokuröri roll
kriminaalmenetluses. Kas prokurör jääb kriminaalasjade eeluurimises
endiselt järelevalvajaks või saab temast hoopiski eeluurimise juht?
See on küsimus, millele tuleb leida vastus nüüd, kui välja
töötamisel on nii kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu kui ka
prokuratuuri arengukava.
Prokuratuuri arengu küsimused ei tohiks jääda ainult prokuröride
lahendada. Vajalik oleks selles vallas prokuröride ja teiste
juristide mõttetihe koostöö. Seepärast loodangi, et prokuratuuri
edasise arengu küsimused ei jääks ainult prokuröride arutada, vaid
nendesse süüviksid ja ütleksid sõna kaasa ka teised juristid. Koos
suudame vältida ummikteid, leida parimaid lahendusi.