Prokuratuurist ja prokuröridest kirjutatakse või räägitakse enamasti seoses mõne avalikkusele tavalisest suuremat huvi pakkuva kriminaalasja menetlusega.

Lähiminevikust kummitab prokuratuuri kurikuulus kõikvõimsus. Mis on prokuratuur tegelikult, seda teab täpsemalt piiratud ring asjaomaseid isikuid. Eesti prokuratuuri ajalugu, õigemini tema arengu lugu ning prokuröride tegevust teatakse-tuntakse veelgi vähem. Seda valdkonda on vähe uuritud, sel teemal vähe kirjutatud.

Eesti riik sündis 80 aastat tagasi. Samasugust juubelit tähistasid möödunud aastal paljud riiklikud institutsioonid, ka prokuratuur.

11. novembril 1918 nimetati ametisse esimene Eesti Vabariigi prokurör Jaan Teemant. Selle mehe teeneid Eesti prokuratuuri rajajana ja aatelise riigimehena on raske üle hinnata. Ka iseseisva riigi hävitajad, kes fabritseerisid Jaan Teemantile süüdistuse, rõhutasid eriti ohtliku süüteona just tema tegevust Eesti Vabariigi prokurörina.

Prokuröri ja riigimehe Jaan Teemanti elu katkes stalinlikus vangilaagris. Inimese poolt rajatu, tema töö tulemus on kestvam ja püsivam haprast elulõngast.

Prokuratuur on arenenud koos teiste riiklike struktuuridega, arenenud koos riigiga ajast ja oludest lähtuvalt.

Käesoleval ajal, mil arendame oma taasiseseisvunud riiki ja riiklikke struktuure, tõusetub sageli küsimus, kuidas ja kuhu minna edasi. Kas see, mis on tehtud, mida ja kuidas teha tahame, kuhu suuna võtame, on ikka õige? Sellistel puhkudel oleks õige heita pilk ka möödanikku. Käesolevas ajas ja ruumis on meil võimalus õppida Euroopa ja teiste demokraatlike riikide kogemustest. Aruteludes, ka vaidlustes, selgineb lõpuks siht, mida mööda minna edasi. Nii saavad selgeks ka prokuratuuri koht ja ülesanded tänases ajas.

Praegu määratleme prokuratuuri kahe põhifunktsiooni kaudu: riikliku süüdistuse esindamine kohtus ja järelevalve kriminaalasjade eeluurimise seaduslikkuse üle. Prokuratuuri edasise arengu seisukohast on väga oluline, milline on edaspidi prokuröri roll kriminaalmenetluses. Kas prokurör jääb kriminaalasjade eeluurimises endiselt järelevalvajaks või saab temast hoopiski eeluurimise juht? See on küsimus, millele tuleb leida vastus nüüd, kui välja töötamisel on nii kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu kui ka prokuratuuri arengukava.

Prokuratuuri arengu küsimused ei tohiks jääda ainult prokuröride lahendada. Vajalik oleks selles vallas prokuröride ja teiste juristide mõttetihe koostöö. Seepärast loodangi, et prokuratuuri edasise arengu küsimused ei jääks ainult prokuröride arutada, vaid nendesse süüviksid ja ütleksid sõna kaasa ka teised juristid. Koos suudame vältida ummikteid, leida parimaid lahendusi.

• Info