Sulge
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi
Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud
võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 59
kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Eestis ei ole aga
tegemist võimude absoluutse lahususega, vaid riigiorganite ja riigi
funktsioonide korraldussüsteemiga. Nii on põhiseaduses ette nähtud,
et seadusandliku võimu põhituum kuulub küll Riigikogule, kuid osa
legislatiivfunktsioonist on üle antud ka täitevvõimule.
Põhiseaduse § 78 punkt 7 kohaselt annab Vabariigi President kui
täitevvõimu organ seadlusi. Põhiseaduse § 87 punkt 6 kohaselt
annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi.
Põhiseaduse § 94 2. lõike kohaselt annab minister seaduse alusel ja
täitmiseks määrusi. Seega on, vaatamata võimude, lahutamisele osa
legislatiivfunktsioonist üle antud täitevvõimule.