Kokkuvõte

Riigi funktsioonide täitmine erasfääris on aktuaalseks muutunud viimase paarikümne aasta jooksul. Kuigi iseseisva vabakutselise täituri idee on pärit kaugest minevikust, on väide, et tsiviiltäitereform on viimaste aastate erastamislaine loogiline jätk, Eesti kontekstis siiski tõsi.

Artiklis vaadeldakse, kuidas erasektorit (nii kasumit taotlevat era- kui ka kolmandat sektorit) on võimalik kasutada riigi ülesannete täitmiseks. Seejärel peatutakse efektiivsusel kui erasektori kaastamise peamisel põhjusel, samuti probleemidel, mida erasektori kasutamine endaga kaasa tuua võib. Efektiivsuse käsitlemisel rõhutatakse vajadust vaadelda efektiivsuse hindamisel ka üleantava funktsiooni eesmärke. Autor otsib vastust küsimusele, millist eesmärki täidab täitevmenetus ning esitab sedakaudu kriteeriumid täitevmenetluse efektiivsuse hindamiseks. Peatutakse ka riigi ja avaliku sektori valmisolekul avalike ülesannete üleandmiseks, mis on erasektori kaastamise eelduseks. Eraldi tuuakse välja tegurid, mis on olulised täitemenetluse funktsioonide edukaks üleandmiseks erasektorile. Autor on seisukohal, et nii riigi kui ka kohtutäiturite aktiivne tegevus aitab muuta täitevmenetluse reformi suhtes kohati tekkinud negatiivset hoiakut. Ta leiab, et kui lähtuda lisaks majanduslikele arvestustele ka muudest avaliku sektori väärtustest ning kui selgelt identifitseerida ja teadvustada need avalikud huvid, mis pärast erasektori kaasamist siiski kaitsmist vajavad, on olemas kõik eeldused edukaks ja efektiivseks täitemenetluse korralduseks.

• Täitemenetlus
,
• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid