Kokkuvõte

2004. aasta juulist jõustunud kriminaalmenetluse seadustik on kehtinud pisut enam kui pool aastat. Selle aja jooksul on uue seadustiku järgi üldmenetluses Eesti kohtutes läbi vaadatud ligikaudu 40 kriminaalasja. Seadustiku rakendamine läheb aga mõneski mõttes konarlikult. Probleemiks on siin ilmselt nii kriminaalmenetluse muutunud loogika, mida menetluses osalejad sageli täiesti ei mõista, kui ka seadustiku tekst, mis aeg-ajalt ebaloogilisi lahendusi pakub või menetlussituatsiooni üldse lahendada ei aita. Võistlevale kriminaalmenetlusele on vähe tähelepanu pööranud ka eestikeelne õiguskirjandus, mistõttu menetluses osalejatel on keeruline leida uue seadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel lahendusi, mis sobiksid kokku menetluse üldise loogikaga.

Rakendusseadusest tulenevalt toimub märkimisväärne osa kohtumenetlusest senini kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Samuti on senisest veelgi ulatuslikum lihtsustatud menetluste kasutamine. Seetõttu on artikli aluseks vaid mõned niigi vähestest kohtuistungitest üldmenetluses uue seadustiku järgi, mida autoril on olnud võimalus ise jälgida. Artiklis pakutakse juhatust kriminaalmenetluse seadustiku kohtumenetlust reguleeriva osa rakendamiseks – lähtudes teiste võistleva menetlusega riikide kogemusest ja kriminaalmenetluse üldisest loogikast.

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses
,
• kriminaalmenetluse subjektid