Kokkuvõte

Euroopa eraõiguse ühtlustamise protsess mõjutab ka Eesti eraõiguse arengut, seda ka juhul, kui ei ole tegemist Euroopa Liidu tasandil vastuvõetud, liikmesriikide jaoks kohustuslike õigusaktidega. Nii näiteks on Euroopa lepinguõiguse põhimõtted (Principles of European Contract Law, PECL) ja UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted (Principles of International Commercial Contracts, PICC) olnud olulisel kohal Eesti võlaõigusseaduse koostamisel aluseks võetud materjalide hulgas. Et Euroopa tsiviilkoodeksi töögrupi ja Acquis’ töögrupi poolt Euroopa Komisjonile esitatud ühtse tugiraamistiku eelnõu võlaõiguse üldosa normid põhinevad PECL-l, siis võib arvata, et Eesti kehtivaid seadusi võib olla vaja täiendada või muuta ühtse tugiraamistiku eelnõus toodud üldiste põhimõtete valguses pigem võlaõigusseaduse eriosa, sealhulgas lepinguväliste võlasuhete valdkonnas.

Käesolev artikkel käsitleb lepinguväliste võlasuhete õiguse ühe allinstituudi – alusetu rikastumise – ühtlustamist. Artiklis antakse ülevaade diskussioonist Euroopa Liidu liikmesriikide alusetu rikastumise regulatsiooni ühtlustamise vajaduse ja võimalikkuse üle ning käsitletakse ühtse tugiraamistiku eelnõu alusetu rikastumise regulatsiooni võrdluses Eesti kehtiva õigusega. Võrdluse eesmärgiks on vastata küsimusele, kas ja millises ulatuses võiks DCFR olla inspiratsiooniallikaks Eesti alusetu rikastumise reeglistiku muutmisel, täiendamisel või tõlgendamisel.

• alusetu rikastumine
,
• Euroopa Liit