Kokkuvõte

Eriarvamuste esitamise praktikast Riigikohtus saab rääkida eeskätt alates taasiseseisvumisest. Tänapäeva Eestis on kohtunikel võimalik eriarvamusele jääda ja riigikohtunikud on seda võimalust ka päris palju kasutanud.

Artiklis tuuakse ära erinevad statistilised näitajad eriarvamuste kohta. Lisaks peatutakse nendel konkreetsetel lahenditel, mille suhtes on enim eriarvamusi koostatud. Peale selle antakse ülevaade küsimustest, mida eriarvamused on analüüsinud.

Autor on seisukohal, et riigikohtunike eriarvamused on muutunud vähem emotsionaalseks, kui need olid esimestel aastatel pärast Eesti taasiseseisvumist. Ka eriarvamuste vorm on kujunenud korrektsemaks, tekkinud on ühtlane esitusviis, eriarvamused on hästi liigendatud ja loetavad, enamasti korralikult põhjendatud. Üldiselt ei ole riigikohtunikele võimalik ette heita, et nad oleksid eriarvamusele jäämist kuritarvitanud. Kolleegid arvestavad igati eriarvamuse kirjutaja(te)ga ja seda ka kohtuotsuse teatavaks tegemise aja määramisel. Eriarvamus on otsuse stiili ja põhjendamise astet positiivselt mõjutanud.

• õigusemõistmine